Mis on kirik ja kuidas see “asi” töötab, ei saa sageli kõik lõpuni aru. Ja üldiselt, kas kirik on “asi” või on see ikkagi midagi elavat?
Inimesed arvavad sageli, et nad peavad minema kirikusse, tegema seal midagi ja see on nende elus oluline mõte. Võib-olla on see hariduse jäljend, võib-olla otsib inimhing midagi püha ja kõrget. Ükskõik mis põhjusel, on inimese huvi kiriku vastu alati hea. Kuid sellegipoolest peab ta midagi teadma, et see huvi tooks kaasa ainult positiivse tulemuse, mitte pettumuse.
Esimene ja kõige olulisem asi, mida kiriku kohta teada tuleb, on see, et kirik ei ole hoone. Iga inimene nägi mitu korda oma elus suurepäraseid hooneid, mille kohal läikivad kuplid. Ilus vaatepilt. Kuid see pole üldse kirik. Kirik on elus organism, mis koosneb inimestest. Piibel määratleb täpselt, mis on kirik. Ja inimesed, kes sellest osa saavad, tulevad kokku, et vaimselt koos kasvada. Nii et kirik pole hoone, isegi väga ilus, vaid inimeste kohtumine. Ja need suurepärased kuplitega hooned, mida kõik teavad, need on lihtsalt kohad, kus elavad kirikud kogunevad. Need on templid, mis aitavad Jumalat kummardada. Seega, kirik ei tööta hoonena, vaid millegi elavana.
Teine asi, mis sageli tähelepanuta jäetakse, on mitmekesisus. “Vaja on igasuguseid kirikuid, kõikvõimalikud kirikud on olulised” - keegi nõustub, keegi protesteerib. Kuid ükskõik, mida te arvate, on selles ümberehitatud väljendis üks tõde varjatud: kirik pole ainult õigeusklik. Seal on kolm peamist kristlikku konfessiooni ("kirik" - mõiste, mis on omane üksnes kristlusele): õigeusus, katoliiklus ja protestantism. Õigeusk on sageli slaavlastele kõige lähedasem, kuid on oluline mõista, et kirik sellega ei piirdu. Isegi kui suhtuda katoliiklastesse või protestantidesse eitavalt, nimetatakse nende uskude liikmete koosolekut ikkagi kirikuks.
Tulenevalt asjaolust, et kirikuid on erinevaid, peate mõistma, mida konkreetselt kirikult oodata. Kirik töötab (siin juba sõna-sõnalt, pidades silmas jumalateenistuste ajakava ja olemust) igas konfessioonis ja konfessioonis erineval viisil. Näiteks on õigeusu kirikutes põhiteenistuste ajakava, kuid enamasti võib usklik tulla palvetamiseks kirikusse ka muul ajal ja isegi sel juhul osaleb ta kirikus. Protestantlikes kirikutes pannakse aga suurt rõhku üldkoosolekutele ja jumalateenistustele, kui kirikuks saab ainult kirik. Lisaks võib mõne kohaliku koguduse nägemus mõnes küsimuses teistest pisut erineda.
Niisiis, kirik on Jumala nimel elavate hingede kogunemine ja kui inimene soovib kirikusse minna, siis peab ta olema valmis tulema jumala juurde koos teiste inimestega, mitte mitte lihtsalt tulema templisse usulist toimingut tegema. Usuline tegevus (palve, küünlavalgus templis, osa sakramendist) peaks väljendama soovi suhelda Jumalaga. Ja igal kogudusel võivad olla ühe koguduse jumalateenistuse iseärasused, mis väljenduvad nii ajakavas kui ka viisil ja viisil.
