Jeruusalemmas, mis asub oma ida poole liikudes üsna kaugel, asub püha Moria mäel ainulaadne hoone, mis meenutab imelist türkiissinist värvi lossi. Seda kutsuti kaliif Omari mošeeks või teiseks nimeks - mošee "Kalju toomkirik".
Kasutusjuhend
1
Omari mošee on üks peamisi moslemite pühamuid. Vaatamisväärsus on seal, kus varem oli kuulus ja majesteetlik kuningas Saalomoni tempel. Selle kaunistuseks on muljetavaldav kuldne kuppel, mille ülaosas on poolkuu. Kuppel on püha kalju sümbol, eriti Moria mäe tipus, legendi järgi tähistab see maailma keskpunkti.
2
Omari mošee (Al-Aqsa mošee) ehitati Templimäele, kus varem oli ka teine juudi tempel, Kalifa Omari poolt moslemite palvetamiseks. Aastal 745 sai see tugeva maavärina tõttu kahjustada ja Abbasid al-Mansur tegeles selle taastamisega. Kuskil 1035. aastal loodi mošee moodne vaade. Aastal 1100 võtsid ristisõdijad Jeruusalemma ja muutsid mošee kristlikuks kirikuks. Kuid 1188. aastal saadeti ristisõdijad linnast välja ja pühakoda hakkas jälle kuuluma moslemite hulka. Praeguseks lahkusid ristirüütlid Sakariuse kabelist, samuti rüütlisaalist mošee lääne- ja idatiibudes.
3
Omari mošee pole mitte ainult märkimisväärne moslemite pühakoda, vaid ka üks Lähis-Ida olulisemaid ja kauneimaid arhitektuurimälestisi. Mošee on üsna suur, 80 m pikk ja 55 m lai, kuju on kaheksanurkne. Konstruktsiooni keskgaleriid toetavad kolonnid, samuti kuus külggaleriid. Mošee sissepääs avatakse seitsme esiukse ja otsast nelja läbikäiguga. Galeriide ja sfäärilise kupli laed on plaaditud. Väljastpoolt on seinad kaunistatud siniste plaatidega ja kuppel on kaetud alumiiniumlehtedega, mille värvus on kuldne.
4
Veeru sees on justkui mošee jagatud kolmeks ringiks. Keskel on valgest lubjakivist valmistatud vormitu plokk, see on Saalomoni templi pühamu. Selle all on koobas, kus peate üheteistkümne sammu võrra alla minema. Selle koopa laes on auk, sellest voolas ohvriloomade verd. Mošeel on muljetavaldav kelder, mida nimetatakse "Saalomoni tallideks", samal ajal pidasid kuningas Saalomoni rüütlid siin hobuseid.
5
Väljakujunenud traditsiooni kohaselt käivad palverännakut tegevad moslemid püha kivi ümber 7 ringi. Pean ütlema, et Omari mošee on vähem usutav koht ka teiste religioonide inimestele. Siia tulevad ka kristlased ja juudid, kuid nende sissepääs pole alati avatud. Nii moslemite austatavatel pühadel kui ka reedel pääsevad kloostrisse ainult selle usu esindajad.