Erinevates filmides hääldavad elust väsinud tegelased sageli fraasi "Ongi, ma jätan kloostrisse!" Mis on klooster ja miks muudavad inimesed oma tavapärase eluviisi kloostriks?
Sõna "klooster" on kreeka päritolu ja tõlgitud kui "munkade kogukond". Klooster on hoonetekompleks, kus alaliselt elavad inimesed, kes võtavad kloostri tõotuse. Lisaks munkadele ja algajatele paljudes kloostrites võivad palverändurid elada mitu päeva.
Esimesed kloostrid ilmusid Palestiinas ja Egiptuses 4. sajandil, levides kiiresti kogu maailmas. Meie riigis ilmus esimene klooster 11. sajandil. Me räägime kuulsast Kiievi-Pechersk Lavrast, mis töötab tänapäevani. Lavra on suur klooster.
Kloostrid on naissoost, meessoost ja segatud. Elu kloostris kulgeb kõige rangema põhikirja järgi vaimse rektori juhendamisel. Esiteks on igaüks, kes soovib kogu oma elu veeta kloostris, kohustatud võtma monastitsismi või kloostrivande. Monastlik lubadus on loobuda kõigist tsivilisatsiooni eelistest, anda hukk tsölibaadile ja sellest tulenevalt lastetusele. Munga elu mõte on Jumala teenimine valgustusajas.
Kuid enne sellist otsustavat sammu peaks mõni aeg kloostrisse läinud mees olema algaja, siis poolmunk. Sel perioodil võib ta kloostrist igal ajal lahkuda. Algajatel lubatakse töötada ja palvetada, lugeda vaimulikku kirjandust. Igale algajale määratakse vaimne mentor, kes on kohustatud ära hoidma algaja kergemeelseid ja hoolimatuid otsuseid.
Kloostrid on rahastatud avalikest ja eraallikatest. Lisaks on peaaegu igal kloostril oma majanduslik tugi. Kloostritest kloostrites asuvad aiad, aiad, loomaaiad, mis annavad munkadele iga päev toitu. Pealegi on kloostrites toitu üsna vähe ja kogu paastu tuleks täielikult jälgida. Kuid need, kes otsustavad pühenduda Jumala teenimisele, ei karda selliseid piiranguid. Lõppude lõpuks teevad mungad kutsumuse järgi valiku pigem vaimse kui materiaalse elu kasuks.
- Monastitsism
- Kloostrilood
