Karl Herman Frank on silmapaistev sudeedisaksa natsi ametnik Böömimaa ja Moravia protektoraadis enne II maailmasõda ja selle ajal. Ta käskis protektoraadis natsipolitsei aparaati. Pärast sõda mõisteti Frank süüdi ja hukati Tšehhi külade elanike massimõrvade korraldamises osalemise eest.
Algusaastad ja haridus
Frank sündis Austria-Ungari Bohemias Carlsbadis. Tema isa (George Ritter von Schenereri poliitika toetaja) õpetas talle natsionalistlikku agitatsiooni. Karl Frank üritas Esimese maailmasõja ajal värvata Austro-Ungari armeesse, kuid parema silma pimeduse tõttu keelduti temast. Ta veetis aasta Prahas Saksa õiguskoolis ja töötas raha teenimise juhendajana.
Peokarjäär
Sudetenlandi Saksamaa kaasamise äärmine toetaja Frank liitus 1923. aastal Saksamaa Natsionaalsotsialistliku Töölisparteiga (DNSAP) ja osales mitme DNSAP-i kontori loomisel Põhja-Bohemias ja Sileesias. 1925. aastal avas Frank sotsialistlikule kirjandusele spetsialiseerunud raamatupoe. 1933. aastal liitus Karl Sudeedi Saksa Rahvusrindega (SDF), millest 1935 sai ametlikult Sudeedi Saksa Partei (SDP). Seejärel töötas ta PSD avalike suhete ja propaganda osakonnas.
1935. aastal sai Frank Sotsiaaldemokraatliku Partei juhataja asetäitjaks ja valiti Tšehhoslovakkia parlamendi liikmeks. Karl astus ametlikult natsiparteisse ja SS-i 1. novembril 1938.
II maailmasõda
1939. aastal ülendati Karl Frank SS-Gruppenführeriks ja ta määrati kaitsja Konstantin von Neurathi all Böömimaa ja Moraavia protektoraadi riigisekretäriks. Himmler nimetas teda ka SS-i ja protektoraadipolitsei kõrgeks ülemaks, tehes temast kõrgema SS-ohvitseri. Ehkki nimelt oli Frank Neurathi võimu all, omas ta protektoraadis tohutut võimu. Tal oli võimalus kontrollida protektoraadis natsipolitsei aparatuuri, sealhulgas Gestapo, SD ja Kripo.
Riigisekretärina ja politseijuhina jätkas Frank erimeelsuste tekitanud tšehhide tugevat mahasurumist ja taotles Moraava peaministri Alois Eliaši vahistamist. Neid Karli tegevusi vastandas Neurathi "pehme lähenemine" tšehhidele, kes õhutasid streikide ja sabotaažide abil Saksa-vastast vastupanu. See vihastas Franki ja viis ta salaja Neurathi diskrediteerimise kallale.
Hitleri otsus võtta kasutusele Böömimaal ja Moraavias radikaalsem lähenemisviis oleks pidanud toimima Frangi kasuks. Hitler vabastas Neurathi ametist 23. septembril 1941, ehkki ta jäi endiselt kantsleriks. Frank lootis, et ta nimetatakse protektoraadi juhiks, kuid temast hoiti kõrvale Reinhard Heydrichi kasuks. Heydrich osales poliitika elluviimises, aitas kaasa võitluses natside režiimi vastupanu vastu ja pidas Tšehhi mootorite ja relvade tootmise kvoote, mis olid Saksamaa sõjaliste jõupingutuste jaoks äärmiselt olulised. Franki ja Heydrichi töösuhted olid head, kuna mõlemad olid ambitsioonikad ja julmad. Nad alustasid protektoraadis terrorismi, arreteerides ja tappes vastaseid ning intensiivistades juutide koonduslaagritesse deporteerimist. Heydrichi sõnul arreteeriti veebruariks 1942 4000–5000 inimest ja tapeti 300–500.
