Kõik ei tea, et A.S. Puškin polnud mitte ainult luuletaja ja kirjanik, vaid tõlkis ka teiste inimeste teoseid ja oli kiindunud keelte õppimisse. Teadlaste sõnul tundis ta lisaks vene keelele ühel või teisel määral ka kuusteist keelt, ehkki valdas vabalt ainult prantsuse keelt.
Kasutusjuhend
1
Puškin valdas mitut keelt vabalt, et lugeda teoseid originaalides ja mõista neid üldiselt. Isegi kui ta ei teadnud ühegi sõna sõnasõnalist tähendust, oskas ta mõista olemust. Lisaks meeldis talle tõlkida võõraid teoseid, aga ka tema enda kompositsioone võõrkeeltesse, peamiselt prantsuse keelde. Tõlget pidas ta väga vääriliseks ametiks ja heaks võimaluseks rikastada kodumaist kirjandust parimate välismaiste näidetega.
2
Puškini tõlked ei olnud erialane tegevus. Ta sai neilt kui loomeinimeselt rahulolu, kuna sel viisil oli tal võimalus fikseerida oma kunstinägemus teosest või lõigust, mis talle avaldas muljet, ja seda väljendada, samuti tutvustada sellega teisi inimesi. Kõige sagedamini tõlkis kirjanik oma lemmikautoreid ja rahvaluulet. Ülekandes tõi Aleksander Sergejevitš alati midagi oma, seega sündis mingil moel uus teos, säilitades samas allika rahvusliku originaalsuse.
3
Puškin tõlkis moldaavia ja serbia laule, inglise luuletajate (ka valgete) luuletusi, itaalia ja prantsuse autorite sonette, katkendeid Koraanist, katkendeid piiblilaulust ja palju muud.
4
Konkreetsete autorite hulgas, kelle teoseid tõlkis Puškin, on prantsuse filosoof Voltaire; näitekirjanik Antoine-Vincent Arnault; luuletaja Anthony Deschamps; koomik Kazimir Bonjour; Inglise luuletajad William Wordsworth, George Gordon Byron, Barry Cornwall, John Wilson, Robert Southey, Samuel Taylor Coleridge; Inglise jutlustaja John Bunyan; Itaalia poeet Francesco Gianni; Itaalia näitekirjanik Ludovico Ariosto; Poola luuletaja Adam Mickiewicz; Brasiilia poeet Tomas Antonio Gonzaga jne. Puškin tegi ka Horace, Platoni tõlke. Põhimõtteliselt pole need tervete teoste ega luuletuste tõlked, vaid nende fragmendid, mis on luuletaja seisukohast ilmselt kõige huvitavamad.
5
Oma "Kuldse kukeseeni" (1834) süžee aluseks oli Puškin ameeriklasest kirjaniku Washington Irvingu novelli "Araabia tähtede lahingu legend" lühijutt. Ja lugu "Kuningas nägi teda enne
.Vene luuletaja (1833) on fragment "Araabia astroloogi legendid" tasuta muudetud tõlge.
6
Puškini "Surnud printsessi ja seitsme rüütli lugu" ilmus nii vendade Grimmide sakslaste muinasjuttude kui ka "Lugu kalurist ja kaladest" vaba poeetilise paigutusena.
7
1836. aastal tõlkis luuletaja üksteist vene rahvalaulu prantsuse keelde, et tutvustada prantslastele vene rahvalaulu.
8
Juba mitu aastat oma elust oli Puškin kiindunud memuaaride ja etnograafilise kirjanduse tõlkimisse.
