1991 oli NSV Liidu jaoks saatuslik aasta, sest sel ajal lakkas suurvõim eksisteerimast. Selle asemel oli 15 iseseisvat riiki, kes alustasid teistsugust elu.
Uue poliitilise süsteemi kujunemine
8. detsembril 1991 kogunesid endise Nõukogude Liidu kolme suurima riigi Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Valgevene Belovežskaja puschasse. Nende eesmärk oli sõlmida leping. Jeltsin, Kravtšuk ja Šuškevitš allkirjastasid lepingu Sõltumatute Riikide Ühenduse loomiseks.
Selles dokumendis oli preambul ja 14 artiklit. Selles öeldi, et NSVL lakkas olemast. Vene, Ukraina ja Valgevene rahvaste ajaloolisele kogukonnale tuginedes, vastavalt varem sõlmitud kahepoolsetele lepingutele jne, oli aga SRÜ moodustamine vajalik ja asjakohane.
NSV Liidu president Gorbatšov reageeris Rahvaste Ühenduse tekkimisele negatiivselt, mis ei takistanud Vene Föderatsiooni Ülemnõukogul seda 12. detsembril 1991 ratifitseerimast. Valgevenes ja Ukrainas on ratifitseeritud ka SRÜ asutamisleping.
Bialowieza lepingutes (mis on nimetatud allkirjastamiskoha järgi) märgiti, et endise Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja teiste riikide riigid võivad ühineda SRÜ-ga. Nazarbajevi algatusel toimus 13. detsembril 1991 Ašgabatis kohtumine Kasahstani, Kõrgõzstani, Usbekistani, Türkmenistani ja Armeenia juhtide vahel, kes teatasid oma soovist ühineda SRÜ-ga. Nende riikide esindajad nõudsid siiski, et nende osalemine Rahvaste Ühenduses oleks õiglane koos Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga. Hiljem ühinesid SRÜga Aserbaidžaan ja Moldova. 1993. aastal liitus Gruusia SRÜ-ga, mis lahkus riigist pärast 2008. aasta sündmusi.
