Sotsialism on valitsuse tüüp, mis põhineb avalike hüvede õiglase jaotamise põhimõtetel. Inimkonna ajaloos oli palju sotsialistliku süsteemi kontseptsioone ja mitmeid näiteid nende praktilise rakendamise kohta
Kasutusjuhend
1
Mõiste "sotsialism" ilmub esmakordselt Pierre Lerouxi teoses "Individualism ja sotsialism" (1834) kui mitte range mõiste. Vastandades sellele individualismi, pakub Leroux midagi sarnast vene traditsiooni kollegiaalsuse põhimõttega. Esimesteks sotsialistlike ideede teoreetikuteks võib pidada Hegelit, Saint-Simonit, hiljem tõstatati see teema Fourieri, Proudhoni töödes. Sotsialismi põhimõtted tähendavad inimese ärakasutamist inimese poolt (kapitalismile iseloomulik) ja eraomandi tagasilükkamist.
2
19. sajandi lõpupoole kujunes välja sotsialismi anarhistlik trend (kõige ilmekamalt esindas Bakunin, Kropotkin). Anarhistid uskusid, et kauba õiglane jaotamine on põhimõtteliselt võimatu seni, kuni riik eksisteerib. Seetõttu on nende arvates vaja püüelda selle kaotamise poole.
3
Sotsialismi ideede kuulsaim tõlgendus kuulub saksa filosoofile ja majandusteadlasele Karl Marxile. Tema sotsiaal-majanduslike moodustiste (st ajalooliselt väljakujunenud vormide) teoorias on sotsialism vaheetapp kapitalismi ja kommunismi vahel. Marx kritiseeris kapitalismi: (tootmisvahendid on koondunud vähemuse kätte, järelikult ei oma töötajad oma töötulemusi ning lõhe elanikkonna jõuka ja vaeseima segmendi vahel suureneb) ning ta nägi kommunismis õiglase ühiskonna mudelit. Sel eesmärgil tegi ta ettepaneku anda maaressursid riigi kätte, kustutades järk-järgult linna ja maa vahelise piiri ning elanike proletariaadi kaudu hävitades järk-järgult klassi ühiskonna. Erinevalt anarhistidest tunnistasid marksistid võimalust sotsialismi kehtestada pigem demokraatlikul kui revolutsioonilisel viisil.
4
Laiemas kontekstis ulatuvad sotsialismi kui õiglase ühiskonna juured tagasi antiikajasse. Sarnaseid seadmesüsteeme kirjeldas Platon ka oma osariigis „Riik“: iga ühiskonna liige võtab endale määratud positsiooni, töötades tema võimetele kõige paremini sobivas sfääris. Siis ilmus teema uuesti renessansiajastu: T. Morepani (tema "Utoopia" - see tähendab "koht, mida pole olemas" andis nimi kogu suunale), T. Campanella ja teiste autorite töödes.
5
Sotsialistlike ideede tegelik kehastus toimus Venemaal pärast Oktoobrirevolutsiooni, samuti mõnes Ida-Euroopa, Ladina-Ameerika, Hiina ja mitme teise riigi riigis. Enamikus neist on marksistlik-leninliku ideoloogia ideed tõestanud oma madalat efektiivsust. Samal ajal on alates 20. sajandi lõpust Põhja-Euroopa riikides korrapäraselt võimule tulnud sotsialistlikud parteid, pakkudes suuremate maksude kaudu eelarvele enamiku ühiskondlikult oluliste asutuste (haridus, tervishoid, vaeste toetamine) eelarvet. Seda mudelit kritiseeritakse aga sageli.
