Piibel on tõlgitud kreeka keelest kui raamat. Üldtunnustatud sõnavaras viidatakse Piiblis kristlaste püha raamatute kogumikule, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Piibli esimene osa on võetud judaismist ja seda nimetatakse ka "juudiks".
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/37/chto-takoe-bibliya.jpg)
Kasutusjuhend
1
Piibli esimene osa on Vana Testament, pühakirjade kogumik, mida peetakse lisaks kristlusele pühaks ka judaismis (kus seda nimetatakse Tanahiks) ja islamiks (nimetatakse Tauratiks). Vana Testament koostati üheteistkümne sajandi jooksul (eKr, see tähendab enne Kristuse sündi) ja kirjutati osaliselt heebrea, osaliselt aramea keeles. See sisaldab 39 raamatut, sealhulgas Moosese Toora (Pentateuch), Prohvetite Ilmutused ja Pühakiri (neist populaarseim on kuningas Saalomoni luulelaul).
2
Piibli teine osa on Uus Testament, mille on koostanud kristlased ja mida juudid pühade pühakirjade jaoks ei tunnusta, kuna judaism ei tunnista Jeesust Kristust (Jes) Messiana ja Jumala pojana. Samuti tunnistab islam Uut Testamenti vaid osaliselt, nimetades Jeesust üheks Allahi prohvetiks ja mitte Jumala võiduks. Kristluses peetakse Uut Testamenti Piibli oluliseks osaks. See sisaldab Kristuse (evangeeliumi) elulugusid, mille on koostanud tema jüngrid, apostlid Matteus, Mark, Luukas, Johannes. Järgnevad apostlite, epistlite teod (korintlastele, filipiinlastele, galaatlastele, koloslastele, juutidele jne). Uus Testament viib lõpule teoloog Johannese ilmutuse (apokalüpsis), keda peetakse enne Messia teist tulemist maailmalõpu ennustuseks.
3
Kolmeteistkümnendal sajandil jagas Canterbury piiskop kõik 66 Piibli raamatut peatükkideks ja peatükid salmideks. Praeguseks on maailmas olemas enam kui kaks tuhat Piibli tõlget eri keeltesse. Muidugi on sellise tekstide rohkuse korral tõlgetes lahkarvamused vältimatud. Seetõttu pidas Vene õigeusu kirik pikka aega 1876. aasta sünodaaltõlget kaanoniliseks. 1998. aastal tehti Synodali väljaande ja kreekakeelse piibli põhjal uus taastav tõlge. Esimeseks Venemaal võetud Pühakirja tõlkeks peetakse vendade Cyrili ja Metodiuse, Ida-slaavi misjonäride, kirillitsa tähestiku autorite tõlget. Hiljem töötas tõlkija ja venekeelse elanikkonna jaoks Piibli väljaandmisel trükikoda Ivan Fedorov, aga ka meistrid Peeter Suure ja Elizabeth Petrovna õukonnas.
4
Kristlaste jaoks on Piibli üks olulisemaid osi jutlus Jeesuse Kristuse mäel, mis lisati Matteuse evangeeliumisse. Just selles jutluses kõlab peamine kristlik palve “Meie isa”, tõlgendatakse Moosese kümmet käsku, mille ta sai Siinai mäel Issandalt. Samuti mainitakse Kristuse ütlusi, mis said ristiusu aluseks: "Ärge mõistke kohut, ärgem mõistkem kohut", "Palvetage oma vaenlaste eest", "Kui teid löödi paremale põsele, siis asendage vasak." Evangeeliumi järgi edastas Jeesus mäejutluse pärast seda, kui ta oli läbi viinud haigete imelise paranemise.
- Pühakirja kaanon
- Piibli abstraktne