Loomingulises otsingus veedetud Sergei Donatovitš Dovlatovi elu oli üsna lühike. Ta suri 1990. aastal 48-aastaselt. Sergei Dovlatov on kogu maailmas üks enim loetud tänapäevaseid vene kirjanikke. Tema teosed põhinevad faktidel tema enda eluloost, ta edastab 60-ndate aastate hoiaku ja elustiili, kirjutab Nõukogude reaalsuse absurdsusest ja emigrantide elust Ameerikas.
Kirjaniku lühike elulugu
Dovlatov sündis 3. septembril 1941 Ufa linnas, kust tema perekond Teise maailmasõja alguses evakueeriti. Tema ema oli etnilise kuuluvuse järgi armeenlane ja isa juut, vanemad kuulusid sõjaeelse Leningradi loomingulisse intelligentsi (ema töötas näitlejanna, isa oli lavastaja). 1944. aastal naasis pere Põhja pealinna.
Kogu oma elu püüdis Dovlatov leida ametit, mis võiks olla tema kutsumus. Suurema osa oma elust veetis ta Leningradis. Siin õppis ta Leningradi Riiklikus Ülikoolis filoloogiateaduskonna Soome osakonnas, kuid saadeti riigist välja. Seejärel kutsuti kirjanik ajateenistusse, mis leidis aset sunnitöölaagrite süsteemis Komi autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi põhjas ja seejärel Leningradi lähedal. See maailm näitas kirjanikule elu teist külge, mida ta hiljem oma romaanis "Tsoon" kujutas.
Pärast demobiliseerimist astus Sergei ajakirjanduse teaduskonda. Noormees ühendas õpingud ajalehes korrespondendina töötamisega. Sel perioodil hakkab ta kirjutama oma esimesi lugusid. Dovlatov astus Leningradi kirjanike rühma "Kodanikud" ja töötas mõnda aega kirjaniku Vera Panova isikliku sekretärina. Oma rikkalikku kogemust kirjeldas ta oma töödes "Kompromiss" ja "Reserv" ("Puškini mäed").
Tema paljudest katsetest avaldada oma raamatuid Nõukogude Liidus ei tulnud aga midagi. Kirjaniku vastased ei suutnud andestada tema tugevaid tundeid kõige suhtes, mis oli elus absurdne. Tema tegelased olid mitmes mõttes kummalised, kuid neil oli isiksus. Kirjanik ei vaadanud neile otsa, selle asemel näib, et ta jälgis neid, vältides kategoorilisi järeldusi. Tema teosed olid täis huumorit, irooniat, armastust ja kaastunnet.
