Enamasti mängib muusikalides vene laulja ja näitleja Alexander Marakulin. Ansambli töö eest muusikalis "Godspell" omistati Võssotski mälestuseks festivali diplom. Parima debüüdi eest muusikaliteatris pälvis ta Moskva debüütide festivali auhinna. "Pealtnägijate lemmikkunstniku" auhinna võitja Frollo rolli eest muusikalis "Notre-Dame de Paris" kandideeris "Kuldse maski" hulka.
Suur viga on edu mõõtmine rahalise preemiaga. Materiaalse kriteeriumi ja suhtelise kontseptsiooni kõrval on ka publiku tunnustamine. Just teda nimetatakse kõige peamiseks allikaks.
Otsige teed
Ärilises mõttes võib Aleksandr Leonidovitš Marakulini vaevalt pidada nii edukaks inimeseks. Temalt on ilma jäetud kollase ajakirjanduse tähelepanu, ta ei saa kõrgeid tasusid, tema elu ümber pole glamuurset sensatsiooni.
Kunstniku elulugu algas 1973. aastal. Laps sündis 24. märtsil Kuibõševas (Samara). Vanemad Leonid Kirillovitš ja Jelena Stepanovna tuvastasid andeka poja muusikakooli viiuliklassis. Poiss sai selle edukalt läbi ja otsustas jätkata haridusteed oma sünnilinna kunsti- ja kultuuriinstituudi juhendamise teaduskonnas.
Sasha unistas lapsepõlves kunstnikukarjäärist. Kuid isegi aja möödudes ei suutnud ta oma rolli ja žanrit kindlaks teha. Seetõttu otsustas ta saada kõigepealt lavastamisosakonna tudengiks, et saada täielik pilt loovuse edaspidisest suunast. Aleksander õppis seal kaks kursust. 1992. aastal läks tudeng pealinna.
Ta astus teatriülikooli, kuid edutult. Sügisel kuulutati GITISes välja annetus. Sellest teatas Sashale tema pealinnas õppiv sõbranna. Taotlejad valiti muuseumi tegutsevasse osakonda. Noormees läbis valiku, see oli 1992. aastal.
Aleksander õppis kuni 1997. aastani. Teisel aastal võttis Marakulin osa Godpelli ingliskeelsest tootmisest. Eelmise aasta õpingute ajal osales RATI krahv Almaviva rollis näitemängus "Figaro pulm". Algaja lütseumi teos pälvis auhinna parima debüüdi eest muusikamaastikul.
Teatrikarjäär
Alates 1997. aastast liitus lõpetanu Gurvitši kabareeteatriga "Nahkhiir". Meister märkis kiiresti uustulnuka talendi ja aitas igal võimalikul moel tema ande avalikustamisse. Gurvitš viis järk-järgult silmapaistmatu lapse Broadway show-muusikalidesse tuttavatest muuseumidest.
Potpourri-etenduses "Suur illusioon" sai Aleksander kuulsa ooperifantoomi. Pärast esietendust sai esineja aru, et armus Andrew Lloyd Webberi imelisse muusikasse ja uude žanrisse. Sulgemise ajaks võttis noor kunstnik osa kõigist kollektiivi esinemistest. Viimane etendus toimus 2001. aasta lõpus.
Samal ajal sai näitleja peavokaaliks. Ta töötas välismaalaste rühmas. Muusikud andsid välja albumi "Underground". Kuulsa muusikali Notre Dame de Paris kodumaises lavastuses sai Maraculin 2002. aastal Frollo rolli. Aleksander oli esimeses nimekirjas.
Esitaja salvestas muusikali ametliku heli-CD osa. Noore esineja valimine toimus ühistel alustel. Pidi ellu jääma ja kurnavad ringreisid. Metro-Entertainment pakkus aga esialgu vaid teist nimekirja. Väsitavad proovid algasid jälle üsna ebakindla olekuga “alaõppimiseks”. Otsus üle minna peamisele, esimesele koosseisule tuli sõna otseses mõttes esietenduse eelõhtul.
Tähtsad tööd
Kunstnik töötas pildi kallal palju. Selle tulemusel otsustas esineja, et kangelane, muusika ja lavastus ise on võrdselt olulised. Pärast seda tunnistab Marakulin ühes intervjuus, et tal on keeruline end nimetada kas lauljaks või laulvaks näitlejaks. Löök oli täiuslik.
Publik mäletas haruldase dramaatilise baritoni tembet. Näitleja kandideeris parima näitleja Kuldse Maski hulka. Esimesed telesaated läksid, hakkas arenema soolokarjäär, valiti repertuaar.
Alates 2004. aastast mängib Maraculin krahv Capulet rolli Romeo ja Julia kodumaises versioonis. Ringreisil sai kunstnik veel ühe Verona printsi etenduse. “Romeo ja Julia” valimine viidi läbi, nagu ka varem, ühistel alustel. Ja jälle, pärast kurnavat ettevalmistust, aplodeeris publik näitlejale tegelase sära ja autentsuse eest.
Näitleja osales 2007. aasta rokooperi Eduard Artjomievi "Kuritöö ja karistus" lindistamisel Rozovi ja Rjatšentsevi libreto põhjal ning ta esitas Svidrigailovi osa. Alates 1. oktoobrist 2008 mängib Maraculin kuningliku prokuröri Noartier de Villeforti muusikalis "Monte Cristo". Sama tegelaskuju esitas ta lavastuse demoversioonis.
