Plahvatus Oktyabrskaya metroojaamas on terrorirünnak, mis leidis aset 11. aprillil 2011 kell 17.55:50 kohaliku aja järgi Valgevene pealinnas Minskis. Rünnaku tagajärjel hukkus 15 ja sai vigastada 204 inimest.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/20/vzriv-na-stancii-metro-oktyabrskayav-minske-11-aprelya-2011-goda.jpg)
Minski metroo valvekaamerate salvestiste järgi toimus plahvatus Oktyabrskaya metroojaamas kell 17 55 minutit 50 sekundit kohaliku aja järgi. Hiljem teatati, et see plahvatas tundmatu seadme. Lõhkelaine lendas naabruses asuvatesse metroojaamadesse. Ja ripplagi "Oktoober" fuajees. Vaatamata tugevale suitsule lahkusid metroo alt paanikata inimesed, aidates samal ajal naisi ja lapsi. Metrooväljapääsudelt Guma ja Ohvitseride Maja suunas oli palju haavatud, mõned teadvuseta, väga raskete vigastustega.
Sündmuskohal töötavad hädaolukordade ministeeriumi, KGB ja siseministeeriumi töötajad. Hüppajate sõnul tekkis platvormil toimunud plahvatusest umbes 80 cm läbimõõduga lehter
Vahetult pärast vahejuhtumit tekkisid Interneti- ja mobiilsidefunktsioonide talitlushäired suure hulga uudistesaitidele esitatud taotluste ja kodanike telefonikõnede tõttu. Mõne tunni pärast normaliseerus olukord.
Pärast rünnakut
Päev pärast plahvatust viidi Minski metroo raske valve alla. Teise metroojaama sissepääsude juures olid politseinikud valve all pöördetel, samal ajal kui esimene metrooliin ei töötanud ning teise liini Kupalovskaja jaamas polnud ühtegi pardale minevat ega sealt väljuvat reisijat.
Hommikul tuvastati 12 hukkunust 8. Kell 11:00 tuvastati üheksas hukkunu. 12. aprilli õhtul tehti kindlaks kõik rünnaku ohvrid.
Kell 11:00 oli teavet uue plahvatuse kohta, nüüd bussi number 100, kuid hiljem lükati see teave ümber. Minski linnapea pidas tragöödia sündmuskohal operatiivkoosoleku ja teatas, et elanike seas pole paanikat.
Valgevene õiguskaitseasutused pidasid kinni ja panid vangi kolm provokatiivsete kuulujuttude levitajat, kes levitavad veebifoorumite ja sotsiaalsete võrgustike kaudu teadlikult valeandmeid Valgevenes väidetavalt toime pandud terroriaktide kohta. Hiljem kehtestati veel kümme kuulujuttu. Varem teatati, et rünnaku kohta valeandmete levitamise eest ähvardab kuni viis aastat vangistust.
Uurimine
11. aprillil
Valgevene president Aleksander Lukašenko tegi peaprokurörile ülesandeks luua uurimisrühm ja tugevdada seda koos siseministeeriumi ja KGB ametnikega, rühma juhiks määrati peaprokurör asetäitja Andrei Shved. A. Lukašenko sõnul vastutab rünnaku uurimise eest isiklikult riigi julgeolekukomitee esimees.
12. aprillil
Plaaniti, et 12. aprillil jõuavad Valgevene pealinna Suurbritannia, Iisraeli ja Venemaa lõhkekehade spetsialistid, kellel on kogemusi selliste juhtumite uurimisel. Ka selle päeva hommikul saabusid Minski terrorirünnaku uurimisel abiks kaks Vene Föderatsiooni FSB eksperti ja asusid kohe metroos tööle.
Valgevene siseministeeriumi teatel korraldas sinises mütsis olev keskealine mees terrorirünnaku. Tema juurde suunati kõik politseiosakonnad.
Kell 16:00 teatas briifingul KGB esimees Vadim Zaitsev, et ta ei välistanud kahtlustatavate kaasosaliste versiooni, samuti pole välistatud ka palgasõdurite versioon.
13. aprillil
Ööl vastu aprilli 12–13 pidasid Valgevene siseministeeriumi organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastase võitluse peaosakonna töötajad menetluslikult kinni esimesed kahtlusalused. Peaprokuröri asetäitja Andrei Shved ütles, et "need on kaks inimest, nad on uurimise all, esimesed ülekuulamised juristide osalusel on läbi viidud ja esimesed tõendid on kogutud". Mõlemad kinnipeetud Valgevene kodanikud.
Kell 13 teatas Aleksander Lukašenko Minski metroo terrorirünnaku avastamisest ja selle esinejate kinnipidamisest.
Kinnipeetud tunnistasid mitte ainult terroriakti Minski metrooosas, vaid ka oma südametunnistuse ja iseseisvuspäeval ning varem Vitebskis aset leidnud rünnakute eest.
14. aprillil
Minski metroopeatuses terrorirünnaku kahtlusega peeti kinni veel kaks inimest. Peaprokuratuuri andmetel on terrorirünnakus kinnipeetavaid kokku viis. Hiljem teatati, et nad on 30-aastased Valgevene kodanikud, kellele ei pääse ligi.
14. aprillil toimunud pressikonverentsil näitas peaprokuratuur ajakirjanikele videomaterjale, milles näidati ära terrorirünnaku kahtlus. Ajakirjanikele näidatud materjal on väljavõte Kupalovskaja ja Oktyabrskaya jaamades asuvatest valvekaameratest. Kättesaadavat filmimist kommenteeris peaprokuröri asetäitja Andrei Shved.
15. aprillil
15. aprilli hommikul avaldas Valgevene ajaleht Komsomolskaja Pravda teabe, et väidetav kurjategija leidis end enne pommi aktiveerimist sõbrannale tehtud telefonikõnes. Artiklis sisalduva teabe kohaselt esitasid korrakaitsjad mobiilsideoperaatoritele päringu, et teada saada, millistest numbritest helistati jaamas umbes kell kuus õhtul. m. "oktoober".
16. aprillil
Aleksandr Lukašenko ütles, et terrorirünnaku uurimise ajal peeti kinni inimesi, kelle hooletuse tõttu oli tragöödia.
17. aprillil
KGB teabe- ja avalike suhete keskuse juhi Aleksander Antonovitši sõnul uuris ONT-telekanalis peamine kahtlusalune rongide liikumise marsruuti ja ajakava, määras, kuhu plahvatusohtlik seade panna ning uuris ka metroo turberajatiste asukohta. KGB esindaja sõnul on nad juba leidnud kaugseadme, millega terrorist lõhkekehad aktiveeris.
Rünnaku toimepanijad
Mitka ja Vlad olid koolis parimad sõbrad, õppisid samas klassis. Teiste kuttidega nad peaaegu ei suhelnud. Mitka oli alati imelik ja reserveeritud, õppis koolis halvasti. Tal oli kindel viis ainult keemias. Siin oli ta ületamatu. Alguses tegi ta pauguteid, siis hakkas ta tegema väga võimsaid plahvatusohtlikke pakke. Noh, Vlad aitas teda alati kõiges, oli tema ainus sõber.
Pärast kooli lõpetamist astusid Kovalev ja Konovalov kutsekooli. Lukkseppa diplomi saamisel said sõbrad tööd Vitebski traktorite varuosade tehasesse. Life News'i andmetel kohtusid nad seal plahvatuse kahtlusega kolmanda kinnipeetavaga, 28-aastane lukksepp Medvedev
Vitebski õiguskaitseorganid kinnitasid laboratooriumi olemasolu viiekorruselise hoone keldris, kus elasid Konovalovi ja Kovaljovi pere
Repini 1. raja ääres asuva maja keldris läbiotsimise käigus avastati labor, kus Konovalov lõhkeaineid kogus. Lisaks plahvatusohtlikele elementidele leidus keldris kakssada laagrit, metallitükki ja liitmikke, mille mehaanikud tehasest tõid.
Mõni kuu enne tragöödiat kolisid Konovalov ja Kovalev Minski elama.