Thomas Nagel on kuulus Ameerika filosoof. Teadlane andis olulise panuse eetika ja altruismi uurimisse. Lisaks on ta New Yorgi filosoofia ja õiguse ülikooli professor, tema õpetamiskogemus on üle 40 aasta. Nagel oli vastu uusdarvinistlikule teadvuse tekkimise vaatele ja kritiseeris teravalt ka kaasaegsete lihtsustatud lähenemist filosoofiale.
Varajane elulugu
Thomas Nagel sündis 4. juulil 1937 Serbias Belgradi linnas. Tema vanemad olid juudid. Natside valitsemise aastatel põgenesid nad Saksamaalt, püüdes leida poliitilist pelgupaika. 1939. aastal kolis pere New Yorki, kus noor Thomas veetis kogu oma lapsepõlve.
Pärast kooli lõpetamist astus Nagel Cornelli ülikooli filosoofiateaduskonda ja 1958. aastal lõpetas ta kiitusega. Just siin tutvus ta esmakordselt kuulsa Austria loogiku Ludwig Wittgensteini filosoofiaga, millel oli talle suur mõju. Seejärel otsustas Thomas jätkata õpinguid Oxfordi ülikoolis. Tänu mainekale Fulbrighti stipendiumile õnnestus tal saada haridus täiesti tasuta. 1963. aastal kaitses noor teadlane edukalt oma väitekirja Harvardi ülikoolis, pärast mida omistati talle filosoofiadoktori kraad. Samal ajal sõbrunes ta silmapaistva analüütiku John Rawlsiga, kellest hiljem sai teada kui "kahekümnenda sajandi kõige olulisem poliitiline filosoof".
Aastatel 1963–1966 õpetas Nagel California ja Princetoni ülikoolis, kus ta õpetas selliseid kuulsaid teadlasi nagu Susan Wolf, Shelley Kagan ja Samuel Scheffler. Edaspidi pälvisid nad kõik teadusringkondadelt maailmakuulsuse ja tunnustuse.
Mõni aasta hiljem sai Thomas Ameerika Kunstiteaduste Akadeemia liikmeks, samuti Briti Akadeemia vastavaks liikmeks. 2006. aastal valiti ta Ameerika Filosoofilise Ühingu auesimeheks. Teadusuuringute eest omistati talle Rolf Shoki auhind ja Oxfordi ülikooli auplom.
Karjääri kasv
Nagel avaldas oma esimese filosoofilise uurimuse 20-aastaselt. Oma karjääri jooksul on ta kirjutanud enam kui sada teadusartiklit erinevatele ajakirjadele. Thomas usub endiselt siiralt, et ainukest tõelist maailmavaadet pole võimalik leida. Tema töödes öeldakse, et meie praktiliste ja moraalsete põhimõtete mõistmiseks on tohutult palju erinevaid viise ja meetodeid. Lisaks veenis teadlane pidevalt oma vastaseid, et terve mõistus on lihtsalt inimkonna leiutis, sest tegelikult on igal ühiskonna esindajal eriline mõtlemisviis. Tema teos "Mis tunne on olla nahkhiir?" Thomas selgitas, et objektiivne teadus ei suuda aidata inimestel end täielikult tundma õppida, kuna tegelikult on kogu enesetundmise protsess üles ehitatud subjektiivsele lähenemisele.
Lisaks on filosoof korduvalt maininud, et teadus ei tea ikkagi inimesest peaaegu midagi. Ent oma kirjutistes mainib ta pidevalt, et tulevikus on olemas mõistlikud teadmised meelt, mis võimaldab inimestel ära tunda, mis nende vaimsete ja füüsiliste omaduste aluseks on.
Soov esitada inimloomust liit- ja struktureeritud süsteemina on ratsionalistiga kaasas käinud palju aastaid. Nii kritiseeris ta näiteks ühel teaduskonverentsil füüsilisuse suunda, mille järgijad tuvastasid aju ja teadvuse funktsioonid. Thomas oli aga veendunud, et teadvuse peamine tunnusjoon on subjektiivsus, seetõttu ei suuda ükski teadlane objektiivseid positsioone kasutades kirjeldada indiviidi vaimset tööd. Sellise suuremahulise uuringu jaoks on alati vaja võtta aluseks individuaalsed isiksuseomadused. Ainult sel viisil on tema arvates võimalik saada tõendeid inimese psühhofüsioloogilise seisundi kohta.
Samal ajal olid Thomas Nagelil üsna huvitavad vaated inimese evolutsioonile. Ta uskus, et materialistlikud filosoofid ei suuda seletada seadusi, mille abil teadvus töötab. Tema maailmapildi järgi on mõistus inimesega alati kaasas olnud, seega loomulik komponent. Thomas suutis teoreetilise arusaama põhjal tõestada, et tavapärane lähenemine elu tekkimisele on kaotanud oma asjakohasuse. Nagel on alati propageerinud, et elu pole õnnetuste sari, vaid inimarengu järjepidev protsess. Tema seisukohti jagasid sellised silmapaistvad ratsionaalse tähenduse kaitsjad nagu Michael Behe, Stephen Meyer ja David Berlinsky.
