Kirjutamise maailmaajalugu õpetab, et kirjutamine ilmub riigi tekkimisel. Selle väite põhjal võib väita, et kirjutamine ilmus Venemaal kümnendal sajandil, kuid suure tõenäosusega see pole nii: on mõningaid tõendeid selle kohta, et slaavlased oskasid Vana-Venemaal kirjutada juba ammu enne Cyrili ja Methodiust.
Kasutusjuhend
1
Esimene kristluse-eelse kirjutamise olemasolu kohta Vana-Venemaal oli kuulsa vene ajaloolase Vassili Tjatševi oletus. Samal ajal tugines ta Nestori ajakirjadele, kes kirjeldasid sündmusi, mis toimusid 150 aastat enne tema sündi. Tšištšov väitis, et seda oli lihtsalt võimatu teha, tuginedes üksnes räägitavale keelele. See viitab sellele, et Nestor kasutas kirjalikke allikaid, mis ei säilinud tänapäevani.
Kristluse-eelse slaavi kirjutamise kohta on kahjuks vähe teada. Slaavlased nikerdasid puule silte, kuid 10. sajandi bulgaaria kirjaniku Khrabri andmetel kasutasid nad ka kreeka ja ladina tähti. Täiendav argument eelkristliku kirjutamise kasuks on keelefaktor - iidses slaavi kõnes oli selliseid sõnu nagu kirjutamine ja lugemine, mis viitab sellele, et slaavlased olid kirjutamisega tuttavad juba enne ristiusu vastuvõtmist.
2
Ametlikult peetakse slaavi kirjanduse loojateks Cyril ja Methodius. Nende päritolu on endiselt kaasaegsete teadlaste poleemika objektiks, on teada ainult see, et nad oskasid suurepäraselt keelt, mida slaavlased rääkisid.
3
Venemaal kirjutamise loomise põhjuseks oli kristliku usu levik ja vajadus korraldada kiriklikke jumalateenistusi inimestele arusaadavas keeles ja mitte ladina keeles, nagu seda praktiseeriti enamikus Euroopa riikides, kuid millest peaaegu keegi aru ei saanud.
4
Venemaal oli pikka aega teada kahte tüüpi tähestikku: kirillitsa ja glagoliit. Täna kasutame kirillitsa tähestikku, kuid glagoliitiline tähestik ei juurdunud. Ajaloolaste sõnul on tõenäoline, et Cyril lõi verbi ja kirillitsa tähestik oli üks tema õpilastest Clement, pärast mida ta nimetas selle oma õpetaja järgi. Algselt oli kirillitsa tähestikus nelikümmend kolm tähte, millest mõned tähistasid ka numbreid. Ainult pärast mitmeid reforme jäi kirillitsa tähestikku kolmkümmend kolm tähte, nagu tänapäevases tähestikus.
5
Hoolimata asjaolust, et Vana-Venemaal tekkis üksainus kirjakeel alles ristiusu vastuvõtmisega 988. aastal, näib, et slaavlased oskasid enne seda kuupäeva oma mõtteid paberil avaldada. Cyril ja Methodius tellisid slaavi kirjutamise, võttes aluseks ühe vana bulgaaria keele murrete ja kohandades selle slaavi kõneks.
Suuresti tänu ühe kirjakeele tekkimisele sai kristlus nii laialt levinud ja teenimine emakeeles, mitte ladina keeles, sai tõeliseks eeskujuks, mida järgisid ka teised Euroopa rahvad.
