Juulis algab moslemite kalendris üheksas kuu. Türgi keeles nimetatakse seda ramadaaniks. Araabia keeles kõlab kuu nimi mõnevõrra teisiti - "Ramadan". See on kõige olulisem ja auväärsem aeg. Terve kuu jooksul on vaja ranget paastumist.
Uraza ehk paastumist täheldatakse terve kuu jooksul koidikust hämaruseni. Te ei saa võtta toitu, vett ega elada intiimset elu. Niipea kui on pime, võite võtta süüa ja juua vett.
Püha Koraanis 2: 183 on kirjutatud, et paastumine on kohustuslik retsept neile, kes elavad, ja neile, kes tulid enne neid. See aitab tugevdada usku ja saada jumalakartlikuks. Täielik toidust, veest ja intiimsuhetest hoidumine päevavalgustundidel pole eesmärk omaette. Karskuse eesmärk on tugevdada usku, ümber mõelda elustiili, vaimset kasvu ja tähtsuse järjekorda seadmist. Kõigist keelatud asjadest taganemise kohustus aitab kindlaks teha tõelisi väärtusi.
Küpsed moslemid vabastatakse paastumisest, kui nad põevad kroonilisi haigusi. Lisaks ei saa nõrgad ja vanurid urazomi austada. Kuid siis on moslem kohustatud iga paastupäeva eest, mida ta ei suutnud jälgida, toita vaeseid või teenindada abivajajat rändajat. Kulutatud summa ei tohiks olla väiksem kui summa, mille usklik igapäevaselt toidule kulutab.
Kui Ramadani kuu leidis uskliku teelt või on muid asjaolusid, kus Koraani juhiseid pole võimalik täita, võite paastumisest keelduda. Kuid kõik vahelejäänud päevad tuleb järgmisel kuul uuesti komplekteerida.
Teine kõige olulisem moslemipuhkus saabub kohe pärast Ramadani kuu lõppu. Eid ul-fitr ehk ramadaani nimetatakse Chavvaliks.
Kollektiivne palve mošees toimub Chavvali kuu esimesel päeval, pärast mida lähevad kõik pidulikule söömaajale. Pühade ajal on kombeks kohelda kõiki sugulasi, sõpru, naabreid, tuttavaid ja võõraid inimesi, olenemata usust. Almuseid ehk saadak jagatakse heldelt kõigile abivajajatele. Pühadel külastavad moslemid sugulaste haudu.
