Sun Yat-sen on Hiina revolutsiooni poliitiline juht. Kuomintangi osariigi asutaja. Inimestele osutatud teenete eest pälvis Sun Yatsen tiitli "Rahva isa". Tema nime seostatakse paljude poliitiliste ja riiklike sündmustega, mis viisid Hiina Rahvavabariigi moodustamiseni
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/99/sun-yatsen-biografiya-tvorchestvo-karera-lichnaya-zhizn.jpg)
Hiina poliitilise juhi Sun Yat-sen elulugu
Hiina Rahvavabariik võlgneb oma olemasolu revolutsioonilisele ja populaarse liikumise juhile Sun Yat-senile. Talupoegade perekonnas 12. novembril 1866 sündinud Sun Yat-senist saab kuulus poliitik ja Hiina Rahvavabariigi juht. Sun Yat-seni sünnikoht on Guangdongi provints, Tsuihengi küla. Juba varasest noorusest oli ta tuttav talupoja elu raskustega, nägi võimude ja maaomanike omavoli. Sellest ajast peale oli poisil valmiv soov vabastada end Mandžu-Hiina valitsejatele allutamisest.
Vaesel talupojaperekonnal polnud laste kasvatamiseks ja harimiseks piisavalt raha, nii et niipea kui Sun Yat-sen üles kasvas, saatsid vanemad ta külakooli, kus ta sai alghariduse. Onu õpetas poissi lugema ja kirjutama. Rahapuuduse tõttu lahkus Sun Yat-sen'i vanem vend Sun Mei Hawaiile. Mõne aja pärast saatsid vanemad tema juurde noorima poja. Honolulus lõpetas Sun Yat-sen kiitusega misjonikooli. Noormees aitas venda talus, tegeles majapidamistöödega. Inglise keele oskuseta peaaegu üldse ei saa Sun Yat-senist parimat õpilast ja saab diplomiga kiitusega. Vanem vend kartis aga, et noormees pöördub kristliku usu poole ja saatis ta tagasi Hiinasse.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/99/sun-yatsen-biografiya-tvorchestvo-karera-lichnaya-zhizn_2.jpg)
Naastes Hong Kongi, astub Sun Yat-sen avalikku kooli ja seejärel meditsiiniülikooli. Aastal 1894 lõpetas ta arsti kraadi. Meditsiinikarjäär polnud aga tema eesmärk. Nähes oma küla elanike vaesust ja rõhumist, sai Sun Yat-sen üha veenvamaks Hiina muutmise ja taaselustamise vajalikkusest.
Sun Yat-sen'i poliitilised vaated
Meditsiinikoolis õppides moodustas Sun Yat-sen grupi Neli bandiiti, mis tegeles revolutsiooniliste ideede ja võitlusmeetodite väljatöötamisega. Rühma liikmed arutasid Hiina valitseva dünastia kukutamise revolutsiooni plaane. Algselt ei soovinud Sun Yat-sen kasutada revolutsioonilisi võitlusmeetodeid. Ta uskus, et liberaalseid demokraatlikke reforme saab ellu viia ja elanike elu muuta. Tulevane revolutsionäär saatis võimudele isegi memorandumi, milles ta tõi välja riigi kõige teravamad vastuolud ja pakkus välja viisid nende lahendamiseks. Tema arvamust aga ei kuulatud.
1894. aastal lõi Sun Yat-sen uue organisatsiooni - Hiina Vabastusliidu. Organisatsiooni eesmärk oli võtta otsustavaid meetmeid Manchu dünastia kaotamiseks. Sel ajal õitseb Hiinas revolutsioon, Sun Yat-sen hakkab Guangzhou ülestõusu toetama. Elanikkond siiski mässulistele tuge ei pakkunud ja valitsusvägedel õnnestus mäss maha rahustada.
Aastal 1905 kirjutas Sun Yat-sen uue Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organisatsiooni jaoks programmidokumendi, mis nimetati tulevikus ümber Kuomintangiks. Partei programmis visandati Sun Yat-sen'i poliitika kolm põhimõtet: natsionalism, demokraatia ja heaolu. Revolutsionäär uskus, et on vaja taastada iidne Hani dünastia, anda võim rahva esindajatele üle. Impeeriumi asemel pidi see looma vabariigi võimude lahususe põhimõttega. Samuti tuli lahendada talupoegade elanike probleemid, alustades maa jaotamise küsimusest.