Iidsetest aegadest alates on Venemaal elanud tohutu arv rahvusi ja rahvusi. Samal ajal on enamik venelasi heatahtlikud riigis elavate väga erinevate rahvaste suhtes. Lisaks on põhiseaduses seaduslikult sätestatud paljude rahvuste olemasolu Venemaal.
Kõige arvukam rahvas, kes elavad Vene Föderatsiooni territooriumil
Vene Föderatsiooni territooriumil elab üle 180 erineva rahvuse. Tiitli rahvas on vene keel. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel nimetas enam kui 111 miljonit inimest end venelasteks; 80, 9% kõigist kodanikest, kes pidasid vajalikuks kodakondsuse märkimist.
Venemaa suuruselt teine rahvas on tatarlased. 2010. aastal oli neid 5, 3 miljonit ehk 3, 7%. Lisaks ei ela tatarlased lisaks Tatarstanile ka teisi Venemaa piirkondi.
Kolmanda koha hõivavad ukrainlased. Venemaal on umbes 2 miljonit ehk 1, 4% kogurahvastikust. Venemaal elavad ukrainlased on aga juba ammu venestatud ega erine praktiliselt venelastest.
Neljas koht kuulub õigustatult baškiiridele. Venemaal on neid enam kui poolteist miljonit, enamik neist elab otse Baškiiria territooriumil. Viiendat kohta jagasid tšuvaadid ja tšetšeenid. Venemaal on neid 1%, see tähendab umbes poolteist miljonit. Armeenlased hõivavad arvuliselt kuuenda koha, neid on rohkem kui miljon.
Ka Venemaal on mitu rahvust, nende arv ulatub üle poole miljoni. Nende hulgas on avarid, aserbaidžaanlased, valgevenelased, darginid, kabardid, kasahhid, kumumid, marid, mordvalased ja ossetid. Enamik neist rahvastest elab kompaktselt oma piirkondades. Erandi teevad endiste liiduvabariikide esindajad - aserbaidžaanlased, valgevenelased ja kasahhid.
1980. aastate lõpus elas Venemaal üle 2 miljoni juudi. Paljud neist lahkusid siiski oma ajaloolisele kodumaale Iisraeli. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venemaale jäänud vaid 157 tuhat.
