Rajiv Ratna Gandhi - India poliitik, peaminister aastatel 1984–1989. Rajeev Gandhi oli Jawaharlal Nehru lapselaps ja Indira Gandhi poeg, ainus naine Indias, kes täitis peaministrit.
Varased aastad
Rajiv Gandhi sündis 20. augustil 1944 Bombays poliitikute peres. Poisi vanaisa Jawaharlal Nehru töötas India peaministrina aastatel 1947–1964. Tema ema Indira Gandhi oli oma isa järel kõige kauem teeninud peaminister (1966–1977 ja 1980–1984). Rajivi isa Feroz Gandhi oli Indias tuntud ajakirjanik, ajakirjanik ja poliitik.
Kaks aastat pärast Rajivi sündi sündis Gandhi perre veel üks laps - Sanjay. Poisid kasvasid üles ja nad kasvatati vanaisa majas. Hoolimata nende hõivatusest üritasid Rajivi ja Sanjay vanaisa ning vanemad poiste kasvatamisele rohkem tähelepanu pöörata, veetes peaaegu kogu oma vaba aja koos nendega.
Mõlemad vennad said suurepärase hariduse. Pärast India eliitkooli lõpetamist läheb Rajiv Suurbritannia Cambridge'i ülikooli, kus ta õpib inseneriks. Ülikoolis õppides otsustab noormees, et ei tegele poliitikaga nagu tema pere, vaid astub piloodiks. 1965. aastal kohtus Rajiv oma tulevase naise itaallase Sonya Mine'iga.
Pärast hariduse saamist kodumaale naastes alustab Rajiv piloodi karjääri. Mõne aja pärast saab temast Indian Airwaysi lennukimeeskonna ülem. Aastatel 1968–1980 töötab Rajiv oma lemmiktööl, naudib pereelu, kasvatab lapsi. See heaolu lõpeb hetkega tema õe-venna Sanjay surma tõttu.
Poliitiline tegevus
23. juunil 1980 suri Rajivi vend salapärastel asjaoludel lennuõnnetuses. Indira Gandhi nägi oma pojas Sanjajat oma poliitilise tegevuse järglase ja järgijana. Pärast tema traagilist surma veenis naine Rajivi osalema perekonna poliitilistes asjades ja kandideerima India parlamendi valimistel. Rajeev mõistis, et pereettevõtte jätkamine on tema kohustus, ja asus poliitikasse.
1. oktoobril 1984 tapsid Indira Gandhi tema enda ihukaitsjad, kes osutusid sikhi terroristideks. Samal päeval võttis Rajeev India peaministri koha. Siis sai temast Rahvuskongressi juht. Tänu tema juhtimisele võitis partei 1984. aastal parlamendivalimised. Indira Gandhi surm põhjustas suuri rahutusi ja sikhide massilist hävitamist Delhis ja muudes India piirkondades. Mõne päeva jooksul tapeti ametlike andmete kohaselt umbes 2800 sikhi. Rahvahulk vihaseid inimesi lavastasid sikhide kodudes pogromme, otsisid neid autodest ja rongidest, peksid sikhid surma ja põletasid nad ära. Naisi vägistati. Pealtnägijate sõnul pöörasid paljud korrakaitseametnikud sellistele julmustele silma ja mõned varustasid seadusevastaseid inimesi isegi relvadega. 2009. aastal peeti massimõrvades ja marsruutides osalemise eest vastutavaks vaid kakskümmend inimest.
Riigi rahutuste peatamiseks pidi Rajiv appi meelitama armee. Peaministrina võttis Rajiv Gandhi valitsussüsteemi reformimiseks kõiksugu meetmeid, võitles bürokraatia ja separatismiga. Ta püüdis neid probleeme rahulikult lahendada, mistõttu tõenäoliselt polnud tema poliitika tõhus. 1989. aastal astus Rajiv Gandhi peaministri kohalt tagasi, jäädes samal ajal Rahvuskongressi peadirektoriks.
Surm
Poliitilise tegevusega tegeledes muretses Rajeev isikliku turvalisuse pärast harva. See juhtus 1. mail 1991. Rajeev Gandhi pidi kõnelema poodiumilt valimiseelsel koosolekul. Ürituse ajal lähenes üks tüdruk sandlipuu lillede vanniga. Ta osutus kamikaze-terroristiks. Endisele peaministrile kummardades ja lilli andes tulistas naine lõhkekehi. Plahvatuses hukkus lisaks Rajiv Gandhile veel seitseteist inimest. See terrorist oli vandenõus tamili separatistidega.
1998. aastal esitas India kohus 26 kuriteos osalejale süüdistuse. Süüdimõistetud olid Sri Lanka saare terroristid. See rünnak oli nende kättemaks Rajiv Gandhile, kelle sõnul saadeti 1987. aastal Sri Lankale rahuvalveväed tamili separatistide vastu võitlemiseks.
