Kristlikus ühiskonnas on palju traditsioone, mis põhinevad pühakirjadel ja traditsioonidel. Mõnel traditsioonil on inimeste hingele kasulik mõju, mistõttu neid kutsutakse jumalakartlikeks. Selliste kristlike traditsioonide hulka kuulub ka küünlas süütamine templis.
Küünal on valguse allikas. Valgust (tuld) kiirgavate lampide kasutamine toimus isegi Vana Testamendi ajal. See näitab pühakirjadel põhinevat sümboolikat. Isegi Jumala maailma loomise alguses eraldas Issand valguse pimedusest. Seetõttu on valgus Jumala kohaloleku sümbol.
Vanas Testamendis kasutati spetsiaalseid lampe, mis olid oliiviõliga anumad ja linast taht. See oli omamoodi lamp. Seda kasutati Tabernaaklis ja hiljem Jeruusalemma templis jumaliku armu olemasolu sümbolina. Sellised laternad süüdati palve ajal Tabernaaklis ja Jeruusalemma templis.
Uue Testamendi ajal kasutasid lampe ka esimeste sajandite kristlased. Seda on mainitud apostlite tegude raamatus. Jeesuse Kristuse sündimisele järgnevatel päevadel ei saanud lampideks nimetada mitte ainult lampe, vaid ka küünlaid ise. Uue Testamendi ajal polnud küünlad sümboliseerivad mitte ainult Jumala olemasolu, vaid neid kasutati ka palvete ajal. Niisiis, küünlad olid valgusallikas. Esimestel sajanditel palvetasid kristlased öösel, kui Rooma võimud neid taga kiusasid.
Teenistusreeglite väljatöötamisega on küünlate kasutamine templites ja ka palvekoosolekutel juba tihedalt kristlikku ellu jõudmas. Küünlaid ei kasutatud mitte ainult valguse allikana, need olid sümboliseerimata Kristuse valguse sümboliks, kes tõi inimkonna ööpimedusest välja.
Lisaks sümboliseerib küünal ohverdust Jumalale. Ja juba küünla põlemise hetk peaks inimesele meelde tuletama viimase kõrge missiooni. Inimesel peaks olema ümbritseva ümbritseva armastuse süttiv süda, oma näitel, et inimestele valgust tuua. See on küünla mõistmise sümboolne tõlgendus tänapäevases kristlikus ühiskonnas.
Praegu kasutatakse templites küünlaid Jumalale ohverdustena. Ajal, mil inimene süütab küünla, on kombeks palvetada oma vajaduste eest Jumala, Neitsi või pühakute ees. Küünal võib olla ka märk inimese mälust. Küünalde asetamine surnud inimeste mälestuseks on laialt levinud.
