6. juunil 2012 puhkes Tuva Vabariigi (Tuva) metsanduse territooriumil kõige tugevam metsatulekahju, mis läks tuletõrjujatele maksma mitme inimese elu, kes üritasid seda ohjeldada. Missiooni täideviimisel hukkus kaheksa langevarjurit, üks sai tõsiseid põletushaavu.
2012. aasta suve algust tähistas tragöödia Tuva vabariigi jaoks: Kara-Kholi järve piirkonnas asuvas Barun-Khemchinsky metsanduses tekkis tulekahju, mis hõlmas 500 hektari suurust ala. Siiani pole eksperdid jõudnud kindla arvamuse juurde, mis võis olla selle põhjuseks. Üks tõenäolisemaid versioone on kuivad äikesed (minimaalsete sademetega), mis võivad põhjustada rohu ja puude süttimist, samuti ebaharilikult kuuma ilma ja tuulevaikse tuule, mis aitas kaasa tule kiirele levikule raskesti ligipääsetavates ilma veeallikateta piirkondades.
Venemaa hädaolukordade ministeerium esitas oma versiooni juhtunust: inimfaktor, nimelt hooletu tulekäitlemine. Juunis viibis Tuva Vabariigi metsa-steppide vööndis hea ilma tõttu arvestatav hulk nii turiste kui ka jahimehi, kellest igaüks ei saanud tähelepanu pöörata kustutatud tulekahju lõõmavatele söedele ega visata suitsetamissigaretti maapinnale. Vähenenud õhuniiskuse korral võib lühikese aja jooksul kõdunema hakanud rohutükk või puuharu muutuda lõõmava metsa hektariteks.
Esialgu levis tuli maapinnal, mis võimaldas tulekahjusid kiiresti kustutada. Puhutud tuule tõttu (selle kiirus ulatus 30 meetrini sekundis) kasvas maapõleng hobusetulekahjuks, mis põhjustas sündmuskohale maandunud tuletõrjujate massilise surma.
Piirkondlikust metsatulekahjude kaitsebaasist tulekahju likvideerimiseks saadeti neliteist langevarjurit. Saabumisel nad jagunesid: tuuletõmbas kaheksast grupist, kes tõstis sõna otseses mõttes leeke, ilma hapnikuta. Tuletõrjujate surm saabus lämbumise tagajärjel. Hukkunud langevarjurite hulgas oli noorim pisut üle kahekümne aasta vana. Veel ühel epitsentrisse sattunud langevarjuril Sergei Paderinil õnnestus leekide kaudu jõkke pääseda ja seal oodata, kuni tuli hukkus. Alles hilisõhtul suutis Sergei põlenud taigast välja pääseda, jättes rangersi maja. Pärast haiglaravi selgus, et ellujäänud tuvinilas põles üle kahekümne viie protsendi kehaosadest ja ta vajaks pikka taastusravi. Kõige rohkem vedas neil viiel päästjal, kes jätsid tule nõlvale ja vältisid põletusi.
Niipea kui juhtum vabariigis teada sai, saadeti taiga kustutamiseks veel sadakond langevarjurit. Niipea kui võimalik, hävisid kõik tulekahjud. Paralleelselt Tuvas toimunud päästeoperatsioonidega alustati juurdlusmeetmeid, mille eesmärk oli välja selgitada põhjus: miks surnud tuletõrjujad käskudega otse põrgusse saadeti. 2012. aasta juuli alguses peetud kriminaalasja artikli 2012 „Isiku ametialaste kohustuste väära täitmise tõttu hooletusest põhjustatud surma põhjustamine” kuju jätkub. Rosleskhozi eksperdid nimetavad aga ilmastikuolusid mitmekordse surma kõige tõenäolisemateks põhjusteks.
Juulis 2012 algas Tuvas kõrgendatud õhutemperatuuri ja sademete vähesuse tõttu teine metsatulekahjude seeria. Vabariigis on välja kuulutatud hädaolukord.
- SK nimetas langevarjurite tõenäolist surma põhjust Tuva tulekahjus
- Rosleskhoz nimetas langevarjurite surma põhjused Tuvas
