Teaduses pole seaduse universaalset määratlust, kuid selle mõiste üldine tähendus on kõigile selge. Üldistatult võib seadust esindada teatud sotsiaalsete suhete reeglite kogumina. Seetõttu tuleb õiguse tekkimise põhjuseid otsida just ühiskonna struktuurist.
Seaduse tekkimise ja kujunemise protsess toimus tihedas seoses ühiskonna enda tekkimise ja kujunemise protsessiga. Inimliku mõtlemise kujunemine, inimese teadlikkus oma individuaalsusest ja ainulaadsusest, teadmiste kogumine välis- ja sisemaailma kohta - kõik see põhjustas inimestevaheliste suhete struktuuri olulise komplitseerimise. Ja nende suhete reguleerimiseks oli vaja uut sotsiaalset mehhanismi, millel pole loomariigis analooge. Sellest mehhanismist on saanud seadus. Arvatakse, et moraal oli seaduse eelkäija. Kaasaegses vaates on moraal määratletud kui ühiskonnas vastu võetud ja inimtegevust reguleerivate normide ja reeglite kogum. Hea, kurja, südametunnistuse, au, õigluse, kohuse, halastuse ja teiste mõistete teadlikkus suurendas märkimisväärselt kogu ühiskonna elujõudu. Just sel ajalooperioodil võime öelda, et inimühiskond on lakanud olemast pakk. Oluline samm oli iga inimese peamise õiguse - õiguse elule - realiseerimine, ilma milleta kaotavad kõik muud õigused kogu mõtte. Kuid moraal hõlmas ainult avaliku elu moraalset komponenti, olles vaid üks avaliku kontrolli mehhanismidest, kuid mitte juhtimine. Tõhusaks juhtimiseks oli vaja norme, mille ei kehtesta mitte ühiskond ise, vaid nende juhid. Ja selliste normide esimesed allikad olid toll. Kohandamise all peetakse silmas korduva kordamise kaudu ühiskonnas juurdunud tegevust. Esimene ajalooliselt kirja pandud vorm oli tabu. Tabu oli preestri poolt kehtestatud keeld, mis oli siduv kõigile ühenduse liikmetele. Esimene üldtunnustatud tabu on verepilastuse keeld, mis on inimese geenivaramut märkimisväärselt parandanud. Juhtidel ja preestritel oli võim ja järelikult võime kehtestada tavad. Algselt tavades väljendatud reeglist sai siis seadus.Sotsiaalse ühisstruktuuri edasine komplitseerimine tõi kaasa ka ühiskonna õigusliku aparatuuri komplitseerimise. Ilmuma ja arenema hakkasid uued avalikud ja juriidilised institutsioonid, mille areng jätkub tänapäevani. Olles kujunenud sotsiaalsete ja inimsuhete reguleerimise vahendiks, on sellest saanud ühiskonna olemasolu lahutamatu osa.
