Eelarvamustest vaba ühiskonnas on naistel meestega võrdsed õigused ja võimalused. Deklaratsioon ja praktika ei kattu siiski alati. Ameerika filosoof Martha Nussbaum kritiseerib teravalt praegust korda USA-s.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/84/marta-nussbaum-biografiya-tvorchestvo-karera-lichnaya-zhizn.jpg)
Starditingimused
Inimarengu indeksi mõõtmine on olnud teada juba pikka aega. Sel juhul näitavad erinevad mõõtmistehnikad erinevaid tulemusi. See probleem nõuab täiendavaid uuringuid. Nii ütleb iidse filosoofia spetsialist Martha Nussbaum. Ta oli üks humanitaarorganisatsiooni "Inimarengu ja võimete selts" korraldajatest. Tema teadusuuringute huvide hulka kuuluvad politoloogia, eetika ja mõned soolise filosoofia valdkonnad. Eetikaprofessor on põhjalikult uurinud feminismi ja seksuaalvähemuste õiguste päritolu.
Marta sündis 6. mail 1947 jõukas Ameerika perekonnas. Vanemad elasid sel ajal kuulsas New Yorgi linnas. Mu isa tegeles seadustega. Ema töötas sisekujundajana. Maja oli stabiilse õitsenguga. Tüdrukul ei puudunud armastus, söök ega esmatarbekaubad. Samal ajal inspireeris Marta juba teismeeas võrdõiguslikkuse ja valikuvabaduse ideedest. Ta suhtles hõlpsalt oma ringi eakaaslaste ja vaeste esindajatega, kelle arenguvõimalused olid piiratud.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/84/marta-nussbaum-biografiya-tvorchestvo-karera-lichnaya-zhizn_2.jpg)
Teaduslik ja hariduslik tegevus
Juba varasest noorusest alates näitas Marta mõttekäikudes ja tegudes iseseisvust. Järgides klassikalist Ameerika reeglit, soovis ta elus saada ise hakkama, ilma välise abita. Isegi kui see abi tuleb lähisugulastelt. Pärast kooli astus tüdruk neiu New Yorgi ülikooli, võites riikliku stipendiumi. Siin õppis Nussbaum teatrikunsti ja klassikalist kirjandust. Teadmiste kogumise käigus tekkis tal huvi filosoofia vastu. Pärast seda otsustas Martha omandada erialahariduse Harvardi ülikoolis.
Nussbaum tõestab oma teostes veenvalt, et ühiskonna olemasolev struktuur viib inimkonna degradatsiooni ja väljasuremiseni. Rikkuse ebaõiglane jaotamine mõjutab nii vaeseid kui ka rikkaid. Oma raamatus Elukvaliteet tõestas Marta, et SKP majanduse efektiivsuse näitaja ei kajasta enam ühiskonna tegelikku olukorda. Konkreetse inimese ja riigiasutuste vahelised suhted vajavad põhjalikku muutust. Ettevõtte kasumi taotlemine on kaotanud oma loomingulise rolli.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/84/marta-nussbaum-biografiya-tvorchestvo-karera-lichnaya-zhizn_4.jpg)