Usuorganisatsioon Jehoova tunnistajad tegutseb enam kui kahesajas riigis üle maailma ja sellel on enam kui viis miljonit järgijat (teiste allikate andmetel ületas 2011. aastal liikmete arv seitse miljonit). Venemaal on neid umbes sada kuuskümmend tuhat. Mõned usuteadlased peavad Jehoova tunnistajaid sektiks, teised aga protestantlikuks usuorganisatsiooniks.
1870. aastal lõi Charles Tez Russell Pittsburghis piibliuurimisrühma, mis nimetati 1931. aastal ümber Jehoova tunnistajateks (või Vahitornide Ühing, Piiblid ja Brošüürid). Organisatsiooni kiriklik nõukogu asub nüüd New Yorgis Brooklyni piirkonnas.
Organisatsiooni nimi põhineb sõnadel, mis on võetud prohvet Jesaja raamatust, kus Jehoova nimetab oma järgijaid tunnistajateks. Raamatu tõlke tegid organisatsioonis osalejad.
Usuteadlastel on Jehoova tunnistajate osas erinevad arvamused. Mõni teadlane liigitab organisatsiooni adventistide suundumuse protestantlikuks, teised pseudokristlikuks ja teised sektantlikuks.
Organisatsiooni liikmed peavad oma saatuse tunnistusi (lugusid) Jumalast, kelle nimi on Jehoova, ja nende uskumuste misjonäride propagandaks. Kuigi jehovaistid ei pea end ei eraldi religiooniks ega organiseeritud kirikuks.
Nad on veendunud, et Jehoova on Jumal, kelle poeg on Kristus. Ta andis oma elu jumalakartlike Jehoova tunnistajate lepitusena ja tõusis surnuist üles nagu surematu vaim. Organisatsiooni liikmed usuvad Kristuse teise tulekut Maale ja tema tingimusteta võitu saatana üle. Kuid nad ei tunnusta järelelu ja tuginedes omaenda Piibli tõlgendustele väidavad, et patused lakkavad olemast üldse ja taevasse on valitud vaid 144 000 inimest, kes valitsevad pärast Armageddonit koos Kristusega maiseid asju.
Organisatsiooni liikmed usuvad, et järgige ainult seadusi, mis ei ole Jumalaga vastuolus. Nad ei tunnusta ajateenistust ega võta vastu vereülekandeid, ei anna riigilippu ega hümni autasusid ega ole ühegi avaliku organisatsiooni liikmed.
Neist saavad organisatsiooni liikmed ristimisega, mis viiakse läbi täieliku keelekümblusega. Pärast seda peaks pöördunu pühendama tunnistuste teenimisele, mis seisneb Vaatetornide kirjastuse piiblikomplektide levitamises ja levitamises tänavatel ja majades. Lisaks ristimisele on organisatsioonis spetsiaalsed abielu- ja matmisrituaalid.
Jehoova tunnistajad kogunevad kord nädalas nn kuningriigisaalidesse, et Piiblit uurida. Spetsiaalseid vaimulikke organisatsioonis pole. Kohalikke kogukondi juhivad Jehoova teenijad, kes on saanud koolituse organisatsiooni kuulutuskoolides.
Mitmes riigis oli kuni viimase ajani Jehoova tunnistajate keelustamine keelatud: Hispaanias, Rumeenias, Kreekas, Dominikaani Vabariigis ja peaaegu kõigis moslemiriikides.
Seotud artikkel
Miks pole Jehoova tunnistajad kristlased
