Riigiteenistujate tööülesannete täitmisel võivad tekkida olukorrad, mis kuuluvad huvide konflikti mõiste alla. Selliste olukordade reguleerimise institutsioon on oluline komponent võitluses korruptsiooni ilmingutega riigi- ja omavalitsusorganites.
Mida nimetatakse huvide konfliktiks
Vene Föderatsiooni föderaalseaduses “korruptsiooni vastu võitlemise kohta” määratletakse huvide konflikt eriolukorrana, kui riigiteenistuja täpselt määratletud isiklikud huvid on võimelised mõjutama ametikohustuste õiget täitmist. Sel juhul võib tekkida terav vastuolu ametniku huvide ja kodanike, organisatsioonide, kogu ühiskonna või riigi huvide vahel.
Isikliku huvi all mõistetakse tavaliselt ametniku, tema sõprade, tuttavate või sugulaste tegelikku võimalust saada alusetut rikastumist (sissetulekut) materiaalse kasu näol.
Seadusandlus nõuab töötajatelt huvide konflikti võimaliku välistamist. Selliste olukordade tekkimisel peab ametnik sellest oma ülemusi teavitama.
Huvide konflikti vältimiseks antakse töötajale väljakutse, mille korra määrab seadus. Teine otsus on muuta inimese ametlikku positsiooni - kuni ametist tagandamiseni.
Kui võivad tekkida huvide konfliktid
On mitu peamist valdkonda, kus huvide konflikti ilmnemine on kõige tõenäolisem:
- töötajate funktsioonide täitmine seoses sugulastega;
- pankade hoiuste või teatud väärtpaberite omamine;
- kingituste saamine;
- kohtuvaidlused;
- varalised kohustused;
- seadusega kehtestatud keeldude rikkumine.
Huvide konflikt: tüüpilised olukorrad
Üks tüüpilistest huvide konfliktiolukordadest saab kindlaks määrata ettevõtte väärtpaberite töötaja sugulaste või sõprade olemasoluga, kelle tööd see töötaja saab mõjutada.
Teine olukord on siis, kui ametniku sugulased on tema kontrollitava organisatsiooni omanikud. Või töötavad nad sellises organisatsioonis ja plaanivad sinna ka töökoha saada.
Elus on olukord võimalik, kui töötaja kaasatakse hindamiskomisjoni või vastutustundliku auditi läbiviimise komisjoni, mis teeb otsuse töötaja sugulase kohta.
Ei ole harvad juhud, kui töötaja maksab hüvitatavatel alustel tööd, mille tellib valitsusasutus, kus töötaja asendab teatud ametikohta.
Huvide konfliktis, mis on mingil moel seotud palgatööga, väärivad tähelepanu vaid mõned huvide konflikti võimalused. Näiteks kui riigiteenistuja annab nõu ettevõtte kontrollimise korra kohta, viib läbi mõne rikkumise kõrvaldamiseks vajaliku töö, koostab riigiasutustele esitamiseks dokumentide paketi, siis sel juhul ei täida ta mitte ainult juhtimisfunktsioone, vaid hindab ka enda tulemusi tegevused. Huvide konflikt on ilmne.
Huvide konflikt tekib ka siis, kui töötajal on volitus teha otsuseid selliste toodete ostmise kohta, mis on intellektuaalse tegevuse toode, mille teatud õigused on tal või ühel tema sugulasest.
Eraldi arvestamine eeldab olukordi, mis on seotud töötajate suhetega endiste tööandjatega. Huvide konflikt tekib juhul, kui töötaja saab avalikkusele tööle võtmise hetkeni mõjutada ettevõtte või organisatsiooniga seotud otsuseid, kus ta töötas.
Tuleb mõista, et mingil juhul ei tähenda riigiteenistuja oma sugulaste suhtes juhtimisfunktsioonide lahendamatut huvide konflikti. Igasugust sellist olukorda peaks töötaja juht või tööandja esindaja individuaalselt käsitlema.
Riigiametnik peab hoiduma läbirääkimistest tulevase tööhõive üle nende organisatsioonidega, mille suhtes ta täidab mõnda juhtimisfunktsiooni. Kui selline huvide konflikt siiski tekib, on ta kohustatud sellest kirjalikult juhatajale teatama. Kui konflikti lahendamiseks meetmeid ei võeta, võib see põhjustada asutuse maine olulist kahjustamist.
Mis saab siis, kui riigiteenistuja saab autasusid, eri- või aunimetusi avalik-õiguslikelt ühendustelt, erakondadelt ja välisriikidelt? Kui tema tööülesannete hulka kuulub otsene suhtlus selliste organisatsioonidega, pole töötajal seaduse alusel õigust auhindu vastu võtta. Vastasel juhul võib see tekitada kahtlusi töötaja objektiivsuses tööülesannete täitmisel ja erapooletuses.
Järgnev olukord on otseselt seotud töötajale pandud ülesannete täitmisel saadud teabega, mida tal on võimalus kasutada. Selline teave, mis on laiale ringile kättesaamatu, võib mõnedele organisatsioonidele anda konkurentsieelise. See kehtib eriti äritehingute kohta. Nendel põhjustel on riigiteenistujal keelatud avaldada konfidentsiaalset teavet, mis on talle kättetoimetamise teel teatavaks saanud.
Huvide konflikt ja kingitused
Eraldi konfliktide tekkimise valdkond on kingitused. Avalikul teenistujal soovitatakse keelduda kingitustest, mida talle pakuvad organisatsioonid, mille jaoks ametnik teostab kontrollifunktsioone. Samal ajal pole kingituste väärtusel või andmise korral vahet.
Kui riigiteenistuja juht leiab, et tema alluv on sellise kingituse kätte saanud, tuleks välja selgitada, kas kingitus on seotud töötajaga, kes täidab oma otseseid ülesandeid. Kui selline suhe on loodud, võidakse töötaja vastutusele võtta. Kui karistust võetakse arvesse:
- korruptsioonikuriteo olemus;
- kuriteo asjaolud;
- rikkumise raskusaste;
- riigiteenistuja eelmise töö tulemused.
Isegi kui töötaja vastuvõetud kingitus ei ole mingil viisil seotud ametniku poolt tema tööülesannete täitmisega, peab juht osutama, et kohtuasja soodsast lahendusest huvitatud inimeste kingituste vastuvõtmine võib kahjustada riigiasutuse mainet. Seetõttu on sellised kingitused ebasoovitavad iga kingituse korral. Sama kehtib kõigi kingituste kohta, mida töötaja saab oma alluvatelt: sel juhul on võimalik ka tüüpiline huvide konflikt.
Varalised kohustused ja kohtuvaidlused
Algseis: riigiteenistuja täidab mõnda juhtimisfunktsiooni seoses ettevõtte või organisatsiooniga, mille suhtes töötajal või tema sugulastel on väga kindla omandiga seotud kohustused. Sellistel juhtudel soovitatakse töötajal ja tema lähedastel tasuda oma võlad, lõpetada varem sõlmitud üürileping või täita muul viisil varalisi kohustusi. Enne omandivaidluse lahendamist tuleks riigiteenistuja teenistusest vabastada - kuid ainult seoses konkreetse organisatsiooniga, millega huvide konflikti olukord on seotud.
Veel üks punkt, mis võib põhjustada konfliktiolukorra: töötaja või tema lähisugulased (sõbrad) osalevad kohtuprotsessis, kus üks pooltest on organisatsioon, mille suhtes ametnik teostab kontrolli- või juhtimisfunktsioone.
Võimalikud meetmed huvide konflikti likvideerimiseks
Huvide konfliktiga seotud konflikti korral on iga riigiteenistuja kohustatud sellest viivitamatult oma juhtkonnale kirjalikult teatama ja seejärel keelduma töö tegemisest organisatsioonis, mille suhtes ta teeb juhtimisotsused.
Kui töötaja ise pole huvide konflikti lahendamiseks meetmeid võtnud, peaks seda tegema juht või tööandja esindaja.
Kui riigiteenistujale kuuluvad organisatsiooni pabervarad, mida ta on kohustatud kontrollima, peab ta sellised väärtpaberid usaldusisikule üle andma või nägema ette selliste varade võõrandamise.
