Sellisena sotsiaalse progressi kriteeriume ei eksisteeri, kuna ühe avaliku elu valdkonna arengut seostatakse pidevalt sotsiaalsete suhete teise regressiooniga. Siiski on olemas kindlad seisukohad sotsiaalse arengu, selle potentsiaali, suuna ja kiiruse osas.
Kasutusjuhend
1
Edusammud on liikumine madalamalt kõrgemale, vähem täiuslikust täiuslikumaks. Regressioon on vastupidine tähendus. Sotsiaalse progressi olemus ja selle kriteeriumid on endiselt vaieldav teema. Isegi iidsetel aegadel tekkisid vaidlused ajaloo tsüklilise olemuse ning ühiskonna progressi ja regressi jada üle. Prantsuse mõtlejad pidasid ajalugu pidevaks uuendamiseks ja täiustamiseks. Usulised liikumised uskusid seevastu, et ühiskond taandub paratamatult. Antiikaja suured filosoofid, nagu Platon, Aristoteles, Toynbee, uskusid, et ühiskond liigub edasi nõiaringi sammudega. Selline liikumine vastab silindri spiraalsele liikumisele, liikudes mööda seda, mida ühiskond läbib samu etappe, kuid taandub või edeneb samal ajal.
2
Kaasaegsed sotsioloogid on veendunud, et edasiliikumine mõnes avaliku elu valdkonnas on alati seotud stagnatsiooniga teises piirkonnas. Teadlased on jõudnud järeldusele, et ühiskond ei regressi kunagi, kuid stagnatsiooniperioodid toimuvad paratamatult ja mõnikord viibib stagnatsioon pikka aega. Kui koostate ühiskonna arengu graafiku, näeb see välja nagu siksakiline kõverjoon, kus arenguperiood asendatakse stagnatsiooniperioodiga.
3
Veel rohkem on vaieldud sotsiaalse progressi kriteeriumide üle. Peamine ja ainus tunnustatud on humanistlik kriteerium. See mõiste hõlmab inimese eeldatavat eluiga, tervislikku seisundit, kultuurielu teatud valdkondade arengut, haridustasemet, suhtumist iseendasse ja loodusesse, inimõiguste austamist ja vabaduse astet ning muid aspekte.
4
Ühiskond on keeruline mehhanism, milles erinevad sotsiaalsed rühmad suhtlevad ja erinevad protsessid toimivad paralleelselt. Need protsessid ei kattu alati nende arengus, mis tähendab võimatust määratleda konkreetset kriteeriumi ühiskonna arengule.
5
Juba progressi kontseptsioon põhineb alati teatud väärtusel või nende kombinatsioonil. Ilma eesmärgita edasi minna pole mõtet. Eesmärk on omamoodi idealistlik idee sellest, milline peaks olema ühiskond. Aristotelese kontseptsioon ja tema pakutavad meetodid riigi arengu analüüsimiseks tänapäevani mõjutavad aga sotsioloogide ja politoloogide uurimistööd, kes kalduvad üha enam võimatuks ühiskonnas mõnda protsessi edasi viia ilma teisi regresseerimata.
