Tänapäeval on ilma riigi institutsioonita tänapäevast maailma võimatu ette kujutada. See on poliitilise võimu korralduse erivorm, millel on oma eripärad.
Riigi tüübid
Riik on poliitilise tegevuse võtmeobjekt, mis tagab ühiskonna juhtimise, ning on ühtlasi korra ja stabiilsuse tagaja selles. Riiki võib pidada ka poliitiliste institutsioonide kombinatsiooniks. See hõlmab valitsust, kohtuid, armeed jne.
Eraldage riigi sisemised ja välised funktsioonid. Sisemiste funktsioonide hulgast saab eristada:
- poliitiline (korra ja riigiasutuste toimimise tagamine);
- majanduslik (majandussuhete reguleerimine riigis - turumehhanismide määratlus, arengustrateegiad jne);
- sotsiaalne (tervishoiu-, haridus- ja kultuuritoetusprogrammide rakendamine);
- ideoloogiline (ühiskonna väärtussüsteemi kujunemine).
Kõige olulisemate väliste funktsioonide hulka kuuluvad kaitse (riikliku julgeoleku tagamine), samuti riiklike huvide kaitsmise ja rahvusvahelise koostöö loomise funktsioon.
Riigi valitsemisvorm on heterogeenne, nende seas on monarhiad (põhiseaduslikud ja absoluutsed) ja vabariigid (presidendiparlamendi ja segaühendused). Ühtseid osariike, föderatsioone ja konföderatsioone saab eristada valitsemisvormi järgi.
Sageli tajutakse riiki sama tähendusena nagu riik, ühiskond, valitsus, kuigi see pole tõsi. Riik on kultuurilis-geograafiline mõiste, riik aga poliitiline. Ühiskond on laiem mõiste kui riik. Näiteks võime rääkida ühiskonnast globaalses mastaabis, samas kui riigid on lokaliseeritud ja esindavad üksikuid ühiskondi. Valitsus on vaid osa riigist, poliitilise võimu teostamise instrument.
Riigi atribuudid on nii territoorium, rahvastik kui ka riigiaparaat. Riigi territooriumi piiravad piirid, mida jagavad eri riikide suveräänsused. Riiki on võimatu ette kujutada ilma elanikkonnana, mis koosneb selle subjektidest. Riigiaparaat tagab riigi toimimise ja arengu.
