ÜRO või ÜRO on ülemaailmne organisatsioon, mis loodi pärast II maailmasõda, et säilitada maailmas turvalisus. Ja siiani töötavad kõik ÜRO üksused selle nimel, et muuta meie maailm diplomaatilisemaks, demokraatlikumaks ja kaitsta riike ülemaailmse vaenutegevuse kordumise eest. ÜRO-l on hargnenud struktuur, mille iga üksus teeb otsuseid inimtegevuse eri valdkondade jaoks.
Kasutusjuhend
1
ÜRO on ülemaailmne mittetulundusühing, kuid see pole ei rahvusvaheline valitsus ega seadusloome süsteem. Pigem võib ÜRO-d võrrelda rahvusvahelise foorumiga, kuhu täna kuulub 193 riiki. Sellel foorumil arutavad riigid ja teevad otsuseid maailma üldsust kõige murettekitavamates küsimustes. ÜRO-l on vahendid riikidevaheliste konfliktide lahendamiseks, riigi julgeolekuküsimuste arendamiseks, vaesusest vabanemiseks või inimõiguste rikkumiseks. Kõik ÜROsse kuuluvad riigid saavad erinevates küsimustes avaldada arvamust ja otsida abi.
2
ÜRO hõlmab enam kui 30 organisatsiooni ja osakonda, mis reguleerivad ja vastutavad mitmesuguste küsimuste eest: turvasüsteem, rahu ja keskkonna kaitse, inimõiguste kaitse, võitlus vaesuse, haiguste, näljaga. ÜRO töötab välja norme ja reegleid, mis aitavad inimeste elu ohutumaks muuta, näiteks käivitab ettevõtted uimastikaubanduse ja terrorismi vastu, propageerib riikidevahelisi lennuühendusi, abistab pagulasi ja koduta jäänud inimesi, edastab humanitaarabi sõjaliste konfliktide ohvritele ja võitleb AIDS.
3
ÜRO-s on mitu peakontorit, mis vastutavad maailmas globaalsete probleemide eest. ÜRO esimene isik on peasekretär. See on valitud ametikoht, mille valib peasekretär viieks aastaks. Ta on ÜRO juht ja isik, tal on õigus teha avaldusi kogu ÜRO nimel.
4
Koos peasekretäriga viib selle töö läbi ÜRO sekretariaat. Ta tegeleb mitmesuguste teemadega: rahuvalvepoliitika, inimõigused, vahendab riikidevahelisi vaidlusi, tuvastab probleemsed sotsiaalsed ja majanduslikud suundumused, koostab aruandeid käimasolevate operatsioonide kohta.
5
ÜRO Peaassamblee on organisatsioon, mille ülesandeks on arutelu ja otsuste tegemine kõigi ÜRO liikmesriikide vahel. Peab septembrist detsembrini istungeid, kus käsitletakse rahvusvahelise julgeoleku põhiküsimusi ja maailma elanikkonna probleeme. Assamblee valib ÜRO juhi, Julgeolekunõukogu ajutised liikmed, teiste ÜRO osakondade esindajad. Igal ÜRO liikmel on üks hääl.
6
Julgeolekunõukogu on peamine ÜRO organ, kes vastutab rahu ja julgeoleku säilitamise eest planeedil. Just Julgeolekunõukogu võib kehtestada sanktsioone erinevatele riikidele, kui nad rikuvad ÜRO konventsioone ja põhiseadust. Julgeolekunõukogul on õigus saata rahuvalveväelasi konfliktide ja relvastatud tsoonidesse, samuti viia läbi sõjalisi operatsioone. Julgeolekunõukogu koosneb viiest alalisest ja 10 ajutisest liikmest, kes vahetuvad pidevalt ja valitakse ainult kaheks aastaks. ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed on Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja Hiina. Igal Julgeolekunõukogu liikmel on otsuste tegemisel üks hääl, kuid ainult alalistel liikmetel on "veto" õigus, see tähendab otsuste tühistamine.
7
ÜRO rahvusvaheline kohus tegeleb riikidevaheliste territoriaalsete vaidlustega, näiteks laienenud riikide seaduslikkuse, ebaseaduslike piiririkkumiste jms osas. Kohus võib neis küsimustes nõustada ka teisi ÜRO organisatsioone. ÜRO hõlmab sotsiaal- ja majandusnõukogu, usalduskogu, spetsialiseerunud organisatsioone nagu UNESCO, WHO, IAEA ja WTO.
