Demokraatias olevad parteid on osa poliitilisest süsteemist. Nad koondavad suuri inimrühmi, keda ühendavad ühised huvid ja ühised eesmärgid. Erakonnad teostavad oma tegevust otsuste alusel, mis võetakse vastu vastavalt riigis kehtivatele seadustele ja harta sätetele.
Kasutusjuhend
1
Iga erakonna alus on selle liikmed. Neil on õigus osaleda otse erakonna järgitava joone arutamisel, samuti poliitiliste ühendamise üldist käiku määravate oluliste otsuste väljatöötamisel. Otsustusprotsess on tavaliselt ette nähtud erakondi käsitlevates õigusaktides, seadusega ette nähtud dokumentides ja tööeeskirjades.
2
Üldjuhul on parteid otsuste väljatöötamisel ja vastuvõtmisel sõltumatud. Riik ei sekku kodanike poliitiliste ühenduste tegevusse seni, kuni partei otsused ei riku seaduse norme. Osapooltel on õigus määrata oma eesmärgid, eesmärgid ja meetodid programmi sätete rakendamiseks.
3
Esimene organisatsiooniline otsus, millest partei olemasolu sõltub, on selle avaliku ühingu asutamine. Sel eesmärgil kutsub algatusrühm kokku kongressi, kuhu kutsutakse delegaadid, kes valitakse vastavalt teatavatele esindatuse põhimõtetele ja normidele. Kongressi otsus partei asutamise kohta võetakse tavaliselt vastu sellel korralduslikul üritusel osalenute lihthäälteenamusega.
4
Perioodilistel kongressidel võetakse vastu ka olulisemad otsused, näiteks harta ja parteiprogrammi vastuvõtmine, juhtimis- ja kontrollorganite valimine, põhidokumentide muudatused. Selliseid kongresse võib pidada kindla perioodilisusega, kuid mõnikord kutsutakse need kokku ka hädaolukorras. Korralistele ja erakorralistele kongressidele delegaatide tehtud otsused on siduvad kõigile partei liikmetele.
5
Kongresside vaheaegadel vastutavad partei organid partei töö eest üldiselt otseselt. See võib olla partei nõukogu, keskkomitee, poliitiline büroo jne. Selline juhtimissüsteem võimaldab teil teha jooksvaid otsuseid viivitamata, ootamata järgmise kongressi kokkukutsumist. Parteide juhtorganite pädevus on määratletud harta vastavas osas.
6
Harta dokumentides on ette nähtud ka otsuste tegemine partei kohalikes (piirkondlikes) jaoskondades. Regionaalsete struktuuride tegevusvaldkond hõlmab reeglina kohaliku tähtsusega küsimusi, mis ei mõjuta partei huve tervikuna. Parteikomiteesid või -harusid saab üles ehitada territoriaalsetel või tööstuslikel alustel ning nende otsused muutuvad kõigile rohujuuretasandi liikmete liikmetele siduvaks.
7
Otsuste tegemise põhimõtted ja nende rakendamine parteides võivad olla erinevad. Mõningaid otsuseid saab vastu võtta ainult kvalifitseeritud häälteenamusega, näiteks kaks kolmandikku kohalolijate arvust. Enamik tugevaid ja arenenud parteisid kasutab oma töös demokraatliku tsentralismi põhimõtet. See ei tähenda mitte ainult kõrgemate organite siduvaid otsuseid madalamate jaoks, vaid tagab ka võimaluse korraldada laiapõhjaline esialgne arutelu kõige olulisemate küsimuste üle algorganisatsioonides.
