Marietta Tšudakova on entsüklopeediliste teadmiste mees, ainulaadne ja originaalne teadlane, kes uurib sõnade päritolu ja olemasolu saladusi. Tema loengud toimuvad alati täissaalis, neid iseloomustab elav kujundikeel ja mass faktilist materjali.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/70/chudakova-marietta-omarovna-biografiya-karera-lichnaya-zhizn.jpg)
Elulugu
Marietta Omarovna, üks meie sajandi kuulsamaid kirjandusteadlasi, sündis 2. jaanuaril 1937 inseneri Omar Kurbanovitši Khan-Magomedovi ja tema naise Klavdia Vassiljevna Makhova suures peres. Väikesel Maril oli kaks venda ja kaks õde: Jan-Bulat, Selim, Bela ja Inna. Kogu oma sõbraliku perega elasid nad pärast sõda Moskvas, kus algas Chudakova kujunemine kirjanduse alal. Ta veetis oma lapsepõlve, nagu kõik tolleaegsed tüdrukud: õppisid, sõbrad, raamatud ja filmid. Vanemad hoolitsesid selle eest, et lapsed leiaksid end elus üles, seetõttu julgustasid nad oma soovi teadmiste järele. 1959. aastal lõpetas Marietta keskkooli kuldmedaliga ja astus Moskva Riikliku Ülikooli filoloogiaosakonda. Lomonosov, kuhu saada, polnud nii lihtne, sest ühele kohale kandideerijate arv oli suur. Chudakovo ülikoolis kogub ta inimesena tugevust, tema andekus ja originaalsus avalduvad kirjanduse valdkonna spetsialistina. Siin kohtub ta oma ainsa abikaasa A. P. Chudakoviga. Marietta Chudakova on aastate jooksul teinud suure töö, mis on tulevaste kirjandusteadlaste uurimusmaterjal. Nüüd on kirjanik pühendunud perekonnale ja ennekõike oma lastelastele.
Karjäär
Pärast ülikooli astub ta lõpetanud kooli ja kaitseb väitekirja. Marietta peamine hobi oli Mihhail Bulgakovi tööde uurimine ja täna on ta tema töö üks peamisi eksperte. Teadustegevuse läbiviimisel avaldas Marietta Chudakova suure hulga oma teoseid ning oli ka alati oma riigi murelik kodanik, osaledes avalikus töös: kirjanik oli presidendi nõukogus armuandmiskomisjoni liige. Marietta on veterane abistava organisatsiooni loomise algataja; astus Parempoolsete Jõudude Liidu parteisse. Kirjanik tegeleb haridusalase tegevusega, peab loenguid haridusasutustes ja jagab raamatuid suurte linnade kaugeimatele raamatukogudele.