Vaimulik kirjandus eristub teaduslikust, ilukirjandusest ja ajakirjanduslikest raamatutest ning ühendab samal ajal justkui kõigi teiste kirjanduse suundade elemente. Vastus küsimusele, mis on vaimulik kirjandus, oleks loogiline alustada vaimsuse enda määratlemisest.
Mis on vaimsus?
Ozhegovi sõnastiku järgi on vaimsus inimese hinge omadus, mis paneb vaimsed, kõlbelised ja intellektuaalsed huvid asetama kõrgemale materiaalsest rikkusest. Ušakov tõlgendab vaimsust kui sisemise enesetäiendamise, alusest irdumise, jämedate tunnete ja huvide soovi.
Sellest lähtuvalt on vaimulik kirjandus selline, mis aitab inimesel enesesiseseks arenguks ja püüab tõusta kõrgemale oma baasist, loomusest ja põhivajaduste rahuldamisest.
Peamine küsimus, mis ateistide seas religioossete traktaatide osas üles kerkib, on see, kes kirjutas Piibli (Koraan jne). Täpsed vastused sellele saavad kahjuks anda ainult sügavalt algatanud inimesed, vaimselt arenenud ja valgustatud inimesed.
Erinevates riikides ja maailma osades on kombeks, et vaimsuse keskmesse peetakse traditsiooniliselt usuasutusi erinevates traditsioonides, olgu see siis kristlus, islam, budism, hinduism jne. sellepärast on erinevate riikide vaimuliku kirjanduse põhiteosed „väänatud“ religioosse mütoloogia, käskude, pühakute elu jms kohta.
Religioossed traktaadid
Igal usutraditsioonil on oma nn religioossed traktaadid - need on "peamised raamatud", mis sisaldavad, nagu tavaliselt arvatakse, teatud maise elu "juhendid" rakendamiseks, mis toimub kindla usundi järgimisel. Niisiis, kõigi kristluse harude jaoks on peamine religioosne traktaat Piibel, islami jaoks - Koraan, hinduismile - Bhagavad-gita jne. Igal vaimsel traditsioonil on oma põhilised pühakirjad.
Pühakute elulood on midagi enamat kui teatud vaimses traditsioonis austatavate inimeste elulood. Sellised teosed kutsuvad lugejaid tavaliselt üles jäljendama pühakute eluviisi kui kristlase, moslemi jt elustandardit.
See ei tähenda aga, et peale Piibli, Koraani, Bhagavad-gita jne pole enam vaimseid traktaate. Nii et hinduismis (vedakultuuris) on mitu tuhat sellist usuteost - vedad.
