Nõukogude näitlejate galaktikas eristas Alla Balterit mitte ainult ilu ja andekus, vaid ka eriline taktitunne ja kaasasündinud intelligentsus. Kolleegid pidasid teda "standardiks", "eksklusiivseks" ja kutsusid teda Allochkaks.
Varased aastad
Alla on pärit Kiievist. Ta sündis 1939. aastal juudi peres. Tüdruku isa teenis Lesya Ukrainka teatris. Võib-olla määras perepea loominguline tegevus lapse edasise valiku ette. Ta ei kartnud ametiga seotud raskusi, sest tema jaoks oli tähtis etapp, kus ta oli juba varasest noorusest haige olnud. Pärast kooli lõpetamist sai tüdruk hariduse Kiievi teatrikoolis.
Stseen
Balteri näitlejakarjäär algas 1961. aastal Lenkomi laval. Seejärel naasis näitlejanna kodumaale ja astus vene draamateatrisse. Järgmine samm oli üleviimine Majakovski Pealinna Teatri truppi. Üsna pea sai temast selle kunstitempli juhtiv näitleja ja pühendas suurema osa oma loomingulisest saatusest talle. Publik aplodeeris Anita rolli esitajale West Side Story'is Cleopatral draamamängus Varjude mäng, võrreldamatu Signora kapulett näidendis Katk mõlemal teie kodus ja paruness näidendis The Hunchback.
Filmograafia
1968. aastal tegi Alla oma filmidebüüdi. Esimene edu filmis "Riskitase", kus ta mängis anestesioloogi, tõi edu. Pärast seitsmeaastast vaheaega osales näitlejanna populaarses sarjas "Eksperdid uurivad", sai ta väikese rolli moemudel Lyalya. Sellele järgnesid filmid "Maria Medici kast" (1980), detektiiv "Viimane visiit" (1986) ja film "Must ruut" (1992). Vaatamata säravale välimusele ja silmapaistvale talendile oli lavastajate ettepanekuid vähe. Kunstniku filmograafias on kolmteist teost.
Balter mängis palju televisiooni, oma notsu pangas kaheksa telelavastust. Hea kuulmine ja hääl võimaldasid tal Emmanuel Vitorganiga koos laulda duett mitu teost.
