Arvatakse, et Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejad'i ellu viidud poliitika heitis Iraani ühiskonna tagasi aastaid. Tema valitsemisajal piirati oluliselt naiste õigusi ja demokraatlikke vabadusi. President püüdis vabastada ühiskonna neist, keda ta pidas taunitavaks. Ahmadinejadi ajal kaotasid paljud teaduse ja kultuuri silmapaistvad tegelased võimaluse osaleda riigi avalikus elus.
Mahmoud Ahmadinejadi eluloost
Iraani tulevane poliitiline juht sündis 28. oktoobril 1956 Semnani provintsis. Ahmadinejadi esivanemad tegelesid vaipade maalimisega. Mahmudi isa oli lihtne sepp. Pere elas vaeselt.
Mahmoud sai tugeva hariduse: 1976. aastal sai temast üliõpilane mainekas ülikoolis - Teherani teaduse ja tehnika ülikoolis. Tema diplom on transpordiinsener. Pärast lõpetamist astus Ahmadinejad magistrikooli, 1997. aastal kaitses ta doktoritööd.
Esimesed sammud karjääris
Üliõpilasena oli Ahmadinejad aktiivne Shah-vastase noorte liikumise osaline. Koos kaaslastega avaldas ta usulise ajakirja. Kui Shahi režiim langes, ühines Mahmoud islamiorganisatsiooniga, mis kuulutas ülitäpselt konservatiivseid vaateid ja pooldas teoloogiliste koolide ja ülikoolide ühtsuse tugevdamist.
On tõendeid, et Ahmadinejad osalesid 1979. aastal USA saatkonna töötajate pantvangidena kinni võtmise aktsioonis. Teiste allikate sõnul kavatses Mahmud algselt kinni võtta Nõukogude Liidu saatkonna, kuid tema kaaslased lükkasid selle idee tagasi.
80ndate alguses läks Ahmadinejad eriüksuse koosseisus vabatahtlikuna Iraani-Iraagi sõtta. Mis ta vaenutegevuse ajal täpselt tegeles, pole teada. Siiski on tõendeid selle kohta, et tema osalusel viidi erioperatsioone läbi peamiselt kurdide asustatud aladel. Opositsiooni esindajad on avalikkusele korduvalt kinnitanud, et Mahmoudi südametunnistus on teisitimõtlejaks nimetatud inimesi piinanud ja hukanud.
