Viimast pühapäeva enne Püha paastu algust nimetatakse andeks. See 2016. aasta õigeusu inimeste eriline päev langeb 13. märtsile.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/31/znachenie-i-smisl-proshenogo-voskresenya.jpg)
Paastuaeg on eriline aeg meeleparanduseks ja inimese vaimseks täiustamiseks. Viimast kalendripäeva enne karskuse salvestamist nimetatakse andestuse pühapäevaks.
Sellel päeval üritab õigeusu kristlane puhastada oma südametunnistuse igasugusest pahatahtlikkusest, andestada naabri solvangud tema südame alt, hoolimata sellest, kui tugev lein oli. Issand Jeesus Kristus ise käskis inimesel teistele andestada, halastada, sest sel juhul antakse Jumalale andestus inimesele endale.
Andestamise pühapäeva mõte ja tähendus on õigeusu inimese vaimses elus väga oluline. Andestamise päeval pühapäeval ei jäta iga õigeusu kristlane mitte ainult oma naabri peale pahameelt, vaid palub ka ise andestust.
Õigeusu kirikutes peetakse andestuse pühapäeva õhtul erilist jumalateenistust, mis lõpeb andestusega, mille käigus kõik kirikus viibivad inimesed paluvad üksteiselt andestust, puhastades südametunnistust oma naabrite ees. See lepitustoiming on vajalik selleks, et pääseda adekvaatselt suurde paastu ning pürgida palve ja paastumise vaimsete vooruste poole.
Õigeusklik inimene peab mõistma, et on väga oluline mitte ainult iseennast oodata, kui patune inimene andeks palub. Teie armuasjas tasub kõigepealt astuda lepituse samm, paludes andestust, isegi kui süü on teie naabril.
Sageli juhtub, et inimene juhib oma käitumisega kiusatusse, ligimese kiusatusse. Ilmalikus keeles võib sellist käitumist nimetada provokatsiooniks, mille tõttu ümbritsevad inimesed on vihased ja võivad neid ebaviisakalt solvata. Teistelt andestuse taotlemist võib pidada ka vabanduseks meie elus aset leidnud kiusatuste ja kiusatuste suhtes teise inimese suhtes.