Ian Larry sai kuulsaks oma imelise raamatuga poisi Kariku ja tüdruku Vali seiklustest, kes said pisikesteks ja said võimaluse õppida putukate maailmas toimuvat otse tundma õppida. Kirjanikku tuntakse ka kui satiirilise teose loojat, milles ta kaubamärgis Nõukogude tegelikkust. Selle töö eest sai Larry kümme aastat laagreid.
Ian Larry: faktid eluloost
Tulevane kirjanik, kes on kuulus oma kuulsa raamatuga Kariku ja Vali seiklustest, sündis Riias 15. veebruaril 1900. Kell üheksa sai temast orv. Sellest ajast hakkas ta ekslema, siis sai ta tööd kellassepa õpilasena. Mõnda aega töötas ta kõrtsis kelnerina.
Imperialistliku sõja keskel arvati Jan kuninglikku armeesse. Pärast oktoobri võitu astus ta bolševike poole. Kodusõjas võitles ta Punaarmee ridades.
Demobiliseeritud Larry töötas Harkovi, Leningradi ja Novgorodi perioodilistes väljaannetes. Tal on kindel haridus selja taga - ta on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli bioloogia teaduskonna. Pärast seda asus seal Kalanduse Uurimisinstituudi kraadiõppekool ja töötas kalavabriku direktorina. Larry keeldus oma edasisest karjäärist, keskendudes kirjandusele.
Loovus Jan Larry
Larry lõi oma esimesed kirjandusteosed 1920. aastatel ja tema ulme hakkas ilmuma 1930. aastatel. Debüüt selles žanris polnud 1930. aastal ilmunud liiga menukas lugu "Aken tulevikku".
Jan Larry utoopiline romaan „Õnnelike maade riik” (1931) nautis aga lugejaskonna seas suurt edu. Selles raamatus arendas Larry oma seisukohti tulevase kommunistliku ühiskonna kohta. Selles maailmas pole kohta valedele ja totalitarismile. Inimkond hakkab uurima kosmoset. Inimkonda ohustab siiski majanduse kriis.
Sellegipoolest tõi Jan Leopoldovitši kuulsaim 1937. aastal ilmunud lasteraamatu "Kariku ja Vali erakordsed seiklused". Selle autori tellis Marshak. Lugu on talunud mitu tosinat kordustrükki. Raamatu kangelased on poiss Karik ja tema õde Valya. Neist saavad pisikesed olendid ja osalevad seiklustes putukate maailmas. 80ndatel filmiti Larry lugu. 2005. aastal pildistati teose põhjal animafilm.
