Kristliku õigeusu kiriku pühakute ees võib leida palju naisenimesid. Mürrit kandva naise naised omavad suurt vagaduse askeetite seas erilist kohta. Üks neist oli püha apostlitega võrdne Maarja Magdaleena.
Püha Maarja oli pärit Süürias Magdala linnast. Sellepärast nimetatakse seda pühakut traditsiooniliselt Magdaleenaks. Seda pühakut kutsutakse ka apostliteks võrdseteks sel määral, nagu Maarja kuulutas evangeeliumi eriti innukalt, nagu suured apostlid.
Maarja Magdaleena oli enne Kristusega kohtumist kinnisideeks deemonitest. Kuuldus Päästja suurtest imedest (sealhulgas deemonite väljasaatmisest) tõi Galileasse kannatava naise. Seal parandas Kristus Maarjat, nähes tema suurt usku ja lootust jumalasse. Evangeelium ütleb meile, et Maarjast saadeti välja seitse deemonit. Sellest ajast peale uskus tulevane samavõrd apostellik pühak Issandasse ja temast sai üks päästja kõige tõsisemaid jüngreid. Ta järgis Kristust koos teiste naistega ja teenis Teda.
Püha Maarja viibis Kolgatal Päästja ristilöömisel, nägi Tema piinu, oli tunnistajaks Jeesuse ihu ristilt eemaldamisele.
Isegi enne koitu, Kristuse ülestõusmise päeval, jõudis pühak Päästja hauaplatsile kõigi ette, et viimase keha eriliste aroomidega (rahu) võita. Just koopasse, kuhu maeti Kristus, nägi Maarja Magdaleena ülestõusnud jumalameest, kuid ei tundnud teda kohe ära, eksitades teda aedniku pärast. Alles pärast Jeesuse Kristuse kinnitust mõistis ta toimunu tähtsust ja suursugusust. Pärast seda ilmumist läks Maarja Magdaleena apostlite juurde rääkima Kristuse ülestõusmisest.
Pärast Kristuse taevasse tõusmist viibis pühak teiste apostlite ja neitsi juures Jeruusalemmas ning pärast Püha Vaimu laskumist läks ta Rooma jutlustama. Seal esitas Püha Maarja keiser Tiberiusele punetava munaga sõnadega, et Kristus on ülestõusnud. Ta rääkis keisrile Pilaatuse alusetust hukkamõistmisest, Päästja imest ja Tema kannatustest. Sellest ajast alates on munade värvimiseks lihavõttepühadeks olnud traditsioon.
Pühak lõpetas oma maise elu päevad 1. sajandil. IX sajandil viidi pühaku säilmed Efesosest üle Konstantinoopolisse. Osakesi suure askeetuse säilmetest on ka Athose mäel ja Jeruusalemmas.
Püha Maarja Magdaleena nimetatakse Mürri kandvaks kirikuks. See nimi on tingitud asjaolust, et ta kuulus nende naiste hulka, kes juudi traditsioonide kohaselt võitsid maailma maetud Kristuse ihu. Samuti jõudis Maarja pärast surma Aroomiga Päästja hauaplatsile Jeesuse ihu võidmiseks.
