Slobodan Milosevic on Jugoslaavia ja Serbia poliitik, Serbia (algselt Serbia Sotsialistlik Vabariik, Jugoslaavia Sotsialistlikus Föderatiivses Vabariigis asuv vabariik) president 1989–1997 ja Jugoslaavia Liidu vabariigi president aastatel 1997–2000. Ta on juhtinud ka Serbia Sotsialistlikku Parteid alates selle asutamisest 1990. aastal.
Slobodan Milosevic sündis augustis 1941. Nooruses sai ta hariduse Belgradi ülikoolis õigusteadusega. Seal oli talle määratud kohtuda oma armastuse ja tulevase naise Mira Markovitšiga, kellele omistatakse võtmeroll Milosevici poliitiliste vaadete kujundamisel. Oma tudengiaastatel astub Milosevic UCL-i (Jugoslaavia kommunistide liit) ja osaleb selles aktiivselt.
Tema kogu karjäär oli töö erinevatel vastutavatel ametikohtadel, mis lõpuks aitas tal asuda Jugoslaavia kommunistliku partei Belgradi linnakomitee esimese sekretäri kohale. Ta kontrollis seda kuni 1982. aastani. Seejärel, alates 1987. aastast, juhtis Milosevic Serbia Kommunistide Liitu, mis viis ta etnilise konflikti ajal Jugoslaavia poliitikasse, tuginedes mitmeaastasele albaanlaste ja serblaste etnilistele erinevustele. Aastal 1989 valiti ta Jugoslaavia koosseisu kuuluva Serbia Vabariigi presidendiks. Tegelikult sai Slobodan Milosevicist aga ainus poliitik, keda Jugoslaavia kõigi liiduvabariikide rahvad kuulasid.
Jugoslaavia kokkuvarisemine
90ndate alguses lahkusid Jugoslaaviast kaks riiki - Horvaatia, samuti Bosnia ja Hertsegoviina. Milosevic pidi otsustama föderaaljõudude viimise endiste Nõukogude vabariikide territooriumile, et kaitsta etnilisi serblasi, kes ei soovinud Jugoslaaviast lahkuda. Selle vastumeelsuse tõttu ahistasid kohalikud võimud serblasi, kes soovisid, et iseseisvus tuleks ühepoolselt. Serbia asulaid hakati nimetama "Serbia vabariikideks". See oli kodusõja algus, milles hukkus mitusada tuhat inimest ning suur hulk Bosnia moslemeid ja horvaate lahkus Serbia vabariikide territooriumilt.
Endiste Nõukogude vabariikide territooriumile viidi ÜRO rahuvalvemissioon. Siis lahkus Sloveenia Jugoslaaviast rahulikult. 90ndate keskpaigaks purustasid NATO väed Serbia vastasseisu. Milosevic nõustus vabariikidest lahkuma. Serbiasse jõudsid tuhanded põgenikud.
Kaks aastat hiljem valiti Milosevic uuesti presidendiks. Kuid aasta hiljem puhkes Kosovos uus konflikt, milles serblased said taas ohvriteks. Seal algasid kosovolaste poolt Serbia autonoomia massipogrommid. NATOst on saanud uus vägede sisenemine, kui Jugoslaavia president ei vii Serbia sõjaväge Kosovost välja. Milosevic keeldus. 1999. aastal toimus Jugoslaavia massiline ÜRO pommitamine. Jugoslaavia president oli sunnitud järele andma.
