Kaasaegne maailm kulgeb aeglaselt, kuid kindlalt integratsiooni teed. Isegi kultuurilised ja rahvuslikud erinevused ei saa takistada riikide ühendamist ühise majandusliku ja poliitilise tegevuse alusel. Üks sellistest ühingutest on Euroopa Liit, mille liikmeskond laieneb pidevalt.
Euroopa Liidu tegevuspõhimõtted
1992. aastal koostati Euroopa Liit, kuhu kuulusid ka riigid, mis varem olid Euroopa Majandusühenduse liikmed, ja pitseeriti see vastava lepinguga. Järk-järgult töötati välja standardiseeritud seaduste süsteem, mis kehtis kõigis liidu riikides. Nende riikide ühisturg hakkas intensiivselt arenema, praktikas kehtestati kodanike, kapitali ja kaupade vaba liikumine.
Euroopa Liit võtab vastu siseasju ja õigusemõistmist käsitlevaid seadusi, dekreete ja direktiive ning töötab välja kogukonna kõigi liikmete ühise majandus- ja kaubanduspoliitika.
Mõned EL riigid on otsustanud kehtestada kõigile ühise valuuta, nn euro.
Euroopa Liit on rahvusvahelise õiguse täieõiguslik subjekt. Tal on õigus sõlmida rahvusvahelise iseloomuga lepinguid ja osaleda rahvusvahelistes suhetes. Euroopa Liidu liikmesriikide ühine julgeolekustrateegia näeb ette nende riikide koordineeritud ja heaks kiidetud välispoliitika elluviimist ning kaitsemeetmete säilitamist. ELi delegatsioon tegutseb ÜRO juures.
Formaalselt pole Euroopa Liit ei eraldiseisev riik ega rahvusvaheline organisatsioon. Mitmes tegevusvaldkonnas teevad vastutustundlikud otsused üksikud riigid, sageli arutatakse küsimusi liidu liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste käigus.
