Kirjandusvaldkonnas edu saavutada pole nii lihtne. Selleks on vaja annet ja visadust. Olga Slavnikoval on täielikult vajalikud oskused.
Starditingimused
Vaatlejad on juba ammu märganud, et Uuralites on loovuse viljakas õhkkond. Siin sünnivad muusikud, kunstnikud ja kirjanikud, olenemata praegusest poliitilisest olukorrast. Olga Aleksandrovna Slavnikova sündis 23. oktoobril 1957 Nõukogude inseneride peres. Vanemad elasid Sverdlovskis. Noortest küüntest pärit laps kasvas soodsas keskkonnas. Tüdruk oli harjunud süsteemse töö ja täpsusega. Olga õppis varakult lugema ja arvestama. Majas oli palju raamatuid ja ta luges kõike.
Koolis õppis Slavnikova hästi. Osalenud aktiivselt avalikus elus ja amatöörkunstis. Ta eelistas oma lemmikaineid matemaatikas ja füüsikas. Linna- ja piirkondlikel matemaatikaolümpiaadidel võitis ta auhindu. Samal ajal külastas ta vene kirjanduse armastajate sektsiooni. Kui tuli aeg valida elu lõpuni eriala, otsustas Olga astuda kohaliku riikliku ülikooli ajakirjandusosakonda. Maja ei kinnitanud tütre valikut avalikult.
Rada elukutse juurde
Kirjaniku elulugu areneb mitmesuguste asjaolude mõjul. Olga Slavnikova sai ajakirjandusliku hariduse ja tuli tööle kuulsa ajakirja Ural toimetusse. Toimetajana pidi ta lugema käsikirju, mille autorid tõid ja posti teel saatsid. Töö on väga väsitav ja isegi kahjulik. Seejärel redigeeriti ja valmistati ajakirja lehekülgedel avaldamiseks ette vastavad teosed. Halb näide on nakkav ja mõne aja pärast üritas ta ise kirjutada novelle ja novelle.
Slavnikova teosed ilmusid perioodiliselt emakeelekirja lehtedel ja noorte kirjanike kollektiivkogudes. Esimene lugu pealkirjaga "Värske inimene" võtsid kaupluse põrandakaaslased kaua aega ja keeldusid avaldamast. Vahepeal on riigis toimunud pöördumatuid muutusi. Nõukogude võim asendati demokraatia ja turuga. Olga otsustas kirjutamise edasi lükata ja tegeleda raamatukaubandusega. Äri, nagu öeldakse, ei läinud. Ja 90ndate keskel istus ta taas arvuti klaviatuuri ääres.
