Venemaa okupeerib suurt territooriumi Arktika ja Vaikse ookeani äärest kuni Musta ja Kaspia mereni. Ta esindab tema vapil kujutatud hämmastavat näide rahvaste ühtsusest.
Venemaa kultuurilise ja ajaloolise identiteedi moodustasid erinevad Euroopa ja Aasiaga piirnevas piirkonnas elavad etnilised rühmad. Vene riigi moodustamise alustalaks olid soome-ugri, idaslaavi, läänemeresoome ja muud väikerahvad, kokku oli annalite järgi enam kui 20 nime. Vene võim laiendas paljude sajandite jooksul oma piire piirialade arvelt, mille elanikkonnast sai osa vene rahvast.
Ajalooliste sündmuste tagajärjel on Venemaast saanud ainus riik, kus on nii mitmekesine kultuuriline ja etniline koosseis.
Rahvusrühmad Venemaal
Vene Föderatsiooni 2010. aastal toimunud viimase rahvaloenduse tulemuste kohaselt elab riigi territooriumil 195 rahvust. Riigi rahvastiku võib klassifitseerida etniliste ja keeleliste põhimõtete järgi. Lahutamine mõjutab rahvaste ajaloolisi juuri, isegi kui tänapäevased põlisrahvad ei räägi enam oma esivanemate keelt.
Indo-Euroopa kultuuri esindajad kuuluvad slaavi rahvustesse - neid elab Venemaal arvuliselt üle 14 miljoni; siia kuuluvad ka balti, saksa, romaani, kreeka, armeenia, iraani, indo-aaria rahvad.
Yukagir-Uurali perekond sünnitas soomlasi, eestlasi, karjalasi, mordvalasi ja komi elanikke. Hantid tulid siit (asustasid Vene põhjaosa rohkem kui 30 tuhat inimest), mansid (Venemaal on neid veidi üle 12, 5 tuhande), udmurdid (552300 inimest), tšuvaanid ja jukagiarid.
Altai filiaal, mille esindajad elavad Altai vabariigis ja piirialadel, on jagatud viieks pereks. Need on korealased ja jaapanlased, mongolid, samuti Türgi ja Tungus-Manchu riikide esindajad. Raske öelda, kui palju nende rahvaste esindajaid tänapäeva Venemaa territooriumil elab. Viimase rahvaloenduse tulemuste järgi pidasid mõned neist end venelasteks, mis tähendab, et nad loobusid rahvuslikust enesemääratlusest.
Põhja-Kaukaasia rahvas andis riigile elanikkonna, mille võib jagada kaheks leeriks. Need on Põhja-Kaukaasia rahvaste esindajad ja Abhaasia-Adyghe elanikud. Esimesse haru kuuluvad: Dagestanis, tšetšeenid, ingušid, avaarid, lysginid ja muud väikesed rahvad. Teine haru: kabardiinid, adyghe, abhaasid ja ringlased.
Kaasaegsed grusiinid on pärit kartelli rahvast. Samast kohast pärinesid vähe uuritud ohustatud rahvad, näiteks ingiloisid ja mingrelased.
