Islam on noorim maailma usunditest, mis tekkisid 7. sajandi alguses pKr Ajalooliselt tekitas islami esimene lõhe, mis leidis aset 7. sajandi keskel, mitmeid suundi, mille piires on olulisi erinevusi.
Islam ei ole ühtne religioon. 7. sajandi teisel poolel pKr Vaidluse tõttu religioosse ja ilmaliku võimu pärandi üle tekkisid 3 peamist suunda: sunism, harijitism ja šiism.
Sunnism
Sunnism on islami suurim trend, sest peaaegu 90% moslemitest kogu maailmas on sunniidid. Koraani ja sunnaat peetakse dogma allikateks, neid peavad õiguseks kõik neli kaliifi pärast Muhamedi. Seega on sunnism alati olnud Araabia kalifaadi ametlik religioon ja järginud prohveti kuulutatud põhimõtteid.
Väga sageli kutsutakse sunneid tõe inimesteks, kes tunnistavad tõelist usku. Koraani ja sunna alusel töötasid usklikud välja moslemi õiguste koodeksi, s.o. Šariaat.
Sunnism on esindatud kõigis moslemiriikides, välja arvatud Liibanonis, Omaanis, Bahreinis, Iraagis, Iraanis ja Aserbaidžaanis.
Šiiism
7. sajandi teise poole alguses tekib šiiism, mis araabia keeles tähendab parteid või rühmitusi.
Šiiitide õpetuste kohaselt on kaliphi-imaami ametikoha täitmise õigus ainult prohvet Muhamedist põlvnevatel Ali ja Fatima järeltulijatel. Imaamid on kõigis oma asjades ja usus eksimatud. Märtrite kultus on šiiitide seas väga levinud, tähistatakse Ashuri festivali, mida tähistatakse päeval, mil tapeti Ali Hussein.
Koraani tunnevad ära ka need sunnaadis elavad hadithid, mille autoriks on neljas kaliif Ali ja tema järgijad. Šiiidid on loonud oma pühad raamatud - ahbar, sealhulgas Ali hadithid.
Jumalateenistuskohtades on lisaks Mekale ka Nejef, Karbala ja Mashhad. Enamik šiiite elab Aserbaidžaanis, Iraagis, Iraanis, Süürias ja Afganistanis.
