Need päevad, mil põnevaid ja kasulikke tekste trükiti pruunile paberile, on juba ammu unustuse hõlma vajunud. Kaasaegne raamat on oma füüsilises olemuses keeruline, kõrgtehnoloogiline toode. Peameistriteks jäävad siiski kirjanik ja toimetaja. Jelena Shubina on aastaid töötanud kirjastuse toimetajana.
Starditingimused
Igal kutsealal on oma saladused, oma atraktiivsed ja tõrjuvad küljed. Õpilased, kes armastavad kirjandust kui ainet, unistavad enamasti kirjanikuks või ajakirjanikuks saamisest. Jelena Danilovna Shubina valis toimetaja kutse. Esmapilgul tehtud otsus on ootamatu, kuid üsna loogiline. Tüdruk sündis 17. augustil 1952 intelligentses perekonnas. Sel ajal elasid vanemad äärelinnas. Majas oli muu mööbli kõrval kaks raamatukappi.
Lena õppis kirju varakult ja hakkas lugema. Tema elutee kujundas lugemisarmastus, mis lapsele kohe sisendas. Koolis õppis tüdruk hästi. Pole üllatav, et tema lemmikaineteks olid vene keel ja kirjandus. Saanud küpsustunnistuse, astus Shubina Moskva Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonda. Üliõpilaste praktika toimus kuulsas kirjastuses "Nõukogude kirjanik". Ta sai oma esimesed toimetamisoskused kriitika ja kirjanduskriitika osakonnas.
Kutsealane tegevus
Pärast erialahariduse omandamist jõudis Elena Shubina 1975. aastal ajakirja "Literary Review" toimetusse. Neil aastatel töötas trükikoda niiöelda täisvõimsusel. Kauplustesse ja raamatukogudesse sisenesid erinevate autorite ja žanrite raamatud. Keskmine lugeja leidis, et teabevoos on keeruline liikuda. Teatud maitse ja intelligentsuse tasemega inimese abistamiseks kirjutasid ajakirja töötajad arvustusi töödest ja trükikojas välja tulnud raamatutest üksikasjalikke ülevaateid.
Ajakirjas "Rahvaste sõprus" juhtis Shubina proosaosakonda. Töö spetsiifika oli juba täiesti erinev. Ta pidi läbi lugema autorite teosed ja otsustama avaldamise või keeldumise üle. Eriti keeruline on noorte kirjanike tööde hindamine. Sel juhul vajab toimetaja laia eruditsiooni ja, nagu öeldakse, hästi loetavat. Kuni teatud hetkeni ei uskunud Jelena Danilovna, et romaanide, romaanide ja novellide lugemine on raske töö. Aja jooksul kinnitati žürii liikmeks pädev toimetaja, kes annab üle suure raamatu auhinna.
