Ajalooliselt pikka aega on Venemaal tegutsenud noorema põlvkonna kollektiivne kasvatussüsteem. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist olukord muutus. Täna on lapse kasvatamine vanemate isiklik mure või probleem. Tatjana Shishova uurib seda teemat.
Starditingimused
Õpetaja ja ühiskonnategelane Tatjana Lvovna Šišova sündis 8. veebruaril 1955 tavalises Nõukogude peres. Vanemad elasid Moskvas. Minu isa osales sõjatööstussektori projektides. Ema tõlkis peamistest Euroopa keeltest tekste vene keelde. Laps kasvatati vastavalt põlvest põlve kujunenud traditsioonidele. Tüdrukut ei nühitud iga tühisuse pärast. Järk-järgult ja järjepidevalt majapidamistöödega harjunud. Juba varasest east peale tegelenud temaga lugemise ja joonistamisega.
Koolis õppis Tatjana hästi. Liitus komsomoliga. Ta võttis osa seltskondlikest üritustest. Tema lemmikaineteks olid võõrkeel ja kirjandus. Pärast keskhariduse omandamist astus ta kuulsasse Moskva inimeste sõpruse ülikooli. Ei saa öelda, et Shishovast sai õppeprotsessis polüglott, kuid inglise, hispaania ja portugali keel õppisid seda suurepäraselt. Oma karjääri algusjärgus tegeles ta erinevate kirjastuste kirjandustõlgetega.
Õpetaja ja avaliku elu tegelane
Kirjandusega tegeledes õppis Tatjana Lvovna palju uut noorema põlvkonna elu kohta. 90ndatel algas kõigi väljakujunenud reeglite ja väljakujunenud stereotüüpide murdmine. Piisab, kui öelda, et Vene Teatri meistrid hakkasid kahtlase sisuga etenduste lavastamisel kasutama rumalust. Lapsed hakkasid, mitte ei vaadanud tagasi täiskasvanute juuresolekul, kirusid nagu purjus munakivid. Statistika hakkas psüühikahäirete kasvu registreerima juba madalamates klassides.
Šišova kirjutamiskarjäär oli edukas, kuid ta ei suutnud toimuvat rahulikult mõtiskleda. Tatjana Lvovna alustas lapsepõlves probleeme oma loomupärase põhjalikkusega. Tema pliiatsi alt tulevad välja raamatud „Minu hirm on minu vaenlane“, „Raamat raskete vanemate jaoks“ ja „Mitmevärvilised valged varesed“. Autor tõestab veenvalt, et armastus lapse vastu ei ole loits ega maiustustega toitmine. See on keeruline ja vastutustundlik protsess.
