Sabrina Uazani on ihaldatud prantsuse filmi- ja televisiooninäitleja, kes töötab ka tsirkusekunstides ja töötab teatris. Erinevatel aegadel nimetati teda selliste mainekate auhindade eest nagu Genie Award, Jutra Award ja Cesar.
Sabrina Ouazani sündis Pariisi äärelinnas, kohas nimega Saint-Denis. Ta sündis 6. detsembril 1988. Tema vanemad olid emigrandid, kes kolisid 1984. aastal Alžeeriast Prantsusmaale. Sabrinast sai peres teine ja keskmine laps: tal on vanem vend ja noorem õde.
Faktid Sabrina Uazani eluloost
Lapsest saati oli tüdruk huvitatud loovusest ja kunstist, peale selle oli ta väga atraktiivse välimusega, mida kaamerad "armastasid". Seetõttu hakkas Sabrina ema tütart agentuuridesse viima, käima koos temaga erinevatel valimistel ja castingutel.
Uazani karjäär algas neljateistkümneaastaselt. Teismelisena kiideti ta rolli eest teleseriaalis Louis Page. Pärast saate komplekti tööd otsustas Sabrina lõpuks, et soovib ja peaks oma elu näitlejakutsega siduma, ehkki varem oli Uazani mõelnud ajakirjanikuks saamisest.
Pärast koolitunnistuse saamist astus Uazani vaatamata soovile näitleja suunas areneda ülikooli majandusteaduskonda. Kõrghariduse saamise ajal õnnestus Sabrinal tegutseda erinevates projektides, kuhu tüdrukut aktiivselt kutsuti. Kunagi ei plaaninud ta töötada majanduse ja rahanduse valdkonnas ning otsustas selle ameti omandada oma vanemate rahuldamiseks. Lisaks on Sabrinal sotsioloogi ja ajaloolase diplomid.
Väärib märkimist ühe huvitava fakti kohta. Olles juba üsna nõutud näitlejanna, võttis Sabrina kõne ja hääle arendamise osas sageli õppetunde. Fakt on see, et tal on oma olemuselt üsna kähe hääl, madal kõla. Ja sarnane mängufilm jättis Sabrina võimaluse saada osa ihaldatud rollidest filmis ja televisioonis. Sarnane töö tembriga, hääl kandis kiiresti vilja. Selle tulemusel suutis Uazani realiseerida end häälnäitlejana, samal ajal kui nii naissoost kui ka meessoost koomiksitegelased räägivad tema häält.
2012. aastal huvitas Sabrina Uazani tõsiselt tsirkust ja hakkas selles suunas arenema, tehes erinevaid tsirkusekunste.
Sabrina suutis karjääri rajada mitte ainult filmides ja televisioonis, vaid ka teatris. Nii võttis ta näiteks 2009. aastal osa prantsuse näidendist "Breaks", mis jätkus Pariisi Théâtre Montmartre Galabru's. Ja 2013. aastal läks Sabrina teise Pariisi teatri lavale - Théâtre du Gymnase Marie Bell. Ta osales näidendis "Armastus paigas või maaletooja".
Loov areng
Prantsuse kuulsa kunstniku filmograafias on nüüd rohkem kui viiskümmend erinevat projekti. Sabrinal õnnestus proovida ennast ka stsenaristi ja lavastajana. Nendes rollides töötas ta 2018. aastal esitletud lühifilmi "On va manquer!" Kallal.
Tõsine debüüt kinos toimus Sabrinaga 2003. aastal. Siis ilmus film "Dodge", millel olid üsna kõrged hinnangud. Sellele järgnes töö sellistes projektides nagu "3 tüdrukut", "Kohad kohapeal", "Reporterid", "Araabia ööd", "Pariis", "Hüvasti, Gary", "Olen õnnelik, et mu ema on elus."
Aastal 2009 pääses Uazani teleseriaalist "Elulood", mis on eetris tänapäevani. Ja 2010. aastal sai näitlejanna teleprojektide Marion Mazzano ja filmi "The Living and the Dead" liikmeks. Samal aastal ilmus Sabrina osalusel kaks filmi: "Inimeste ja jumalate peal", "Kõik, mis sätendab".
Järgnevatel aastatel oli otsitud näitlejanna peaosas paljudes teleprojektides ja mängufilmides. Teatava edu tõi talle roll 2016. aastal ilmunud filmis "Poissmeeste pidu Pattayas". Samal aastal ilmus film "Öö Pariisis", mis sai filmikriitikutelt ja tavavaatajatelt aga palju negatiivseid ülevaateid.
Seejärel täiendas näitlejanna oma filmograafiat kuulsate filmidega "Mida Julia tahab", "Takso 5". 2019. aastal ilmus pilt "Siiani, nii hea", milles Sabrina Uazani mängis Leila-nimelise tegelase rolli. Ja lähiajal peaks aset leidma filmi "Sinine Mauritius", milles Sabrina mängis ühte rolli, esilinastus.
