Arthur Rimbaud poeetilistes töödes nägid teadlased tahtlikku ebaloogilisust ja mõtte "killustumist". Tema loominguline karjäär ei kestnud väga kaua. Pärast kuulsuse saavutamist, millele ta reageeris väga lahedalt, eemaldus Rimbaud luulest, saades lihtsaks müügiesindajaks ja tehes äri kodust kaugel asuvas Etioopias.
Arthur Rimbaud eluloost
Prantsuse luuletaja Arthur Rimbaud sündis 20. oktoobril 1854 Charleville'is Prantsusmaa kirdeosas. Ta oli tavalisest talupojaperest pärit kapten Frederic Rimbaud ja Maria Catherine Vitali peres teine laps.
Kui poiss oli nelja-aastane, lahkus Frederick oma naisest ja viiest lapsest. Juba noorest ajast teadis Rimbaud puudust ja vajadust. Ta osales usinalt põhikooli tundides ja 1856 astus ta ülikooli. Aasta õppis poiss kaheaastast koolitusprogrammi. Isegi siis näitas Rimbaud huvi luule vastu. Oma esimese poeetilise teose lõi ta 1869. aastal. Kell 15 sai Rimbaud auhinna ladina keeles koostatud essee eest.
Alates 1870. aastast valdab Arthur oma õpetaja ja mentori Georges Izambardi poeetilist käsitööd. Kuueteistkümneks aastaks oli Rimbaud juba kahe tosina poeetilise teose autor. Mõned tema tööd avaldati ajakirjas Modern Parnassus.
Nooruses oli Arthur kalduvus ebamäärasusele. Ta põgenes kodust mitu korda ning sõitis ringi Prantsusmaal ja Belgias. 1871. aastal nähti teda Pariisi kommuuni barrikaadidel. Sel ajal oli ta alkoholisõltuvus. Sugulased on Rimbaudit korduvalt hukka mõistnud, süüdistades teda moraalinormide eiramises.
1871. aasta septembris saatis Arthur oma tööde näidised ülevaatamiseks Paul Verlaine'ile, kes on üks kirjandusliku sümboolika rajajaid. Ta oli rõõmus ja kutsus noormehe kohe Pariisi. Noormees asus elama Verlaine'i korterisse. Nende vahel oli mitu korda konflikte - Rimbaud ei soovinud majas kehtestatud rutiinile alluda. Pärast tuttavate majades ringi tiirutamist ööbis Rimbaud korteris, mille Verlaine talle üüris.
