Õigeusu kristlikus traditsioonis on ristiks rist, millel Issand Jeesus Kristus risti löödi, altar. Just see tegi Püha Kolmainu Kristuse teine inimene inimese päästmise. Õigeusu traditsioonides ei ole rist hukkamise instrument, vaid inimese päästmise sümbol.
Õigeuskliku jaoks ei ole küsimus, millisest materjalist Kristuse rist valmistati, palju mõtet, kuna see ei mõjuta otseselt kiriku usutunnistust ja inimese päästmist. Ent aupaistev huvi pühamu või teadusliku lähenemise vastu jätab inimesele õiguse proovida leida vastus küsimusele: millisest materjalist rist tehti?
Praegu ei vaidlusta nii kristluse esimese sajandi kui ka järgnevate sajandite ajaloolased ja pühad isad, et Issanda rist oli valmistatud puust. Pole juhus, et liturgilises kirjanduses viidatakse Kristuse ristile kui "puule" või "puule, mis on hinnaline". Ajaloolaste arvates võiks Issanda rist olla valmistatud erinevatest puuliikidest. Eelkõige võivad teadlased osutada küpressile, oliivile, tammele, palmile ja seedrile.
Väljakujunenud kirikutraditsioonis nimetatakse Kristuse risti "kolmekomponendiliseks puuks". See tähendab, et inimese päästmise sümbol tehti kolmest puust. Niisiis usutakse Bütsantsi traditsioonis, et Issanda rist tehti küpressist, laulust (männist) ja seederist. Eelkõige tehti ristisammas küpressist, vertikaalsest ristisirgest ristkübar tehti laulmisest ja selle jala jaoks, mille peal Issanda jalad asusid, kasutati seederit.
Päästja risti kolmeosalise kompositsiooni Bütsantsi traditsioonis leidub kinnitusi Vana Testamendi prohvetlikes sõnades. Prohvet Jesaja kuulutas oma raamatus: "Liibanoni hiilgus tuleb teile, küpress ja laulmine ning seeder koos kaunistavad minu pühamu paiku ja ma ülen oma jalgade jälge" (Js 60:13).
