17. augustil astus tagasi Norra politseipeadirektor Austin Maland. Selle põhjuseks olid selle riigi pealinnas ja Utoya saarel aasta tagasi aset leidnud terrorisündmuste uurimise tulemused.
Norra elanik Anders Breivik korraldas 2011. aasta juulis kohe kaks terrorirünnakut, milles hukkus 77 inimest. Seejärel sai raskeid vigastusi 24 inimest. Kuriteo eest vastutav isik peeti kohe kinni ja kohe alustati uurimist.
Ligi aasta jooksul töötasid tragöödia põhjuste väljaselgitamiseks 750 eksperti. Norra eriteenistustele esitati tohutult palju nõudeid, kes tegutsesid selles olukorras aeglasemalt, kui oleks pidanud. Uurimisega seotud sõltumatu komisjoni esimehe sõnul oleks õiguskaitseasutuste koordineeritud koostoime abil võimalik ära hoida mõlemad terrorirünnakud.
Ametlikus aruandes rõhutatakse, et politseinikud jäid märkamatult saabunud signaalist "politseiriietusesse riietatud mehe kohta", mis viis kurva tulemuseni. Komisjoni hämmastas tõsiasi, et politsei läks kõigepealt valele teele, kaotades palju aega, mis sel hetkel läks sõna otseses mõttes sekunditeks.
Ka intelligentsust on eksperdid tugevalt kritiseerinud. Nende sõnul saaks Breiviku neutraliseerida palju varem, kui Norra elanike turvalisuse eest vastutaval organisatsioonil oleks väljakujunenud metoodika, mille abil ta saaks tegutseda. Nüüd nõustus politsei endine pealik Maland kõigi süüdistustega ja tunnistas, et tema alluvate tegevuses oli vigu, mida oleks võinud vältida. Enda süüd tunnistades astus ta tagasi.
Terrorist Anders Breivik tunnistas toimepandud kuritegudes täielikult süüdi. Samas ei pea ta end süüdi ja teatas 24. augusti kohtuprotsessil, et teeb seda uuesti. Kriminaalõiguslikkuse ekspertide andmed erinevad, kuid see ei takistanud kohtul kohaldamast Norras Breivikis kõrgeimat karistust - 21 aastat vangistust.
