Aleksander III sai Romanovite dünastiast omapärase erandi ja tal õnnestus elu jooksul teenida rahuvalvaja tiitel. Kuid tema riigi valitsemise aeg polnud nii pilvitu ja kuninglikul troonil veedetud kolmteist aastat tekitasid ajaloolaste seas endiselt tuliseid vaidlusi.
Aleksander III - trooniga liitumise lugu
Aleksander oli peres teine laps ja kuninglik troon polnud talle mõeldud, ta ei saanud noorpõlves korralikku haridust, vaid õppis vaid sõjaväeehituse põhitõdesid, mis olid Vene vürstide jaoks traditsioonilised. Kuid pärast venna Nikolai surma ja Tsarevitši teadaannet Aleksander III-st pidi ta valdama maailma ajalugu ja Vene maa ajalugu, kirjandust, seadusi, majanduse ja välispoliitika aluseid.
Enne Venemaa troonile tõusmist läks Aleksander kasakate pealiku ja ministritekoja liikme juurest Vene-Türgi sõja üksuse ülema kohale. Pärast isa tapmist sai Aleksander III 1881. aasta märtsis suurvõimu keisriks. Esimesed valitsemisaastad pidi ta veetma Gatchinas raske valve all, sest terroristi Narodovoltsy rahulolematus ei vaibunud veel mitu aastat.
Reformer või rahuvalvaja?
Aleksander III alustas riigis valitsemist kahe osapoole vastasseisu perioodil ja selle võitluse tühistamiseks pidi ta tugevdama autokraatia positsiooni, tühistades otsustavalt isa idee riigi põhiseaduspärasusest. Ja oma valitsemisaja esimese aasta lõpuks õnnestus tal rahutused peatada, välja töötada salapolitsei võrk, ja mitte ilma karistavate meetmeteta. Aleksander pidas ülikoole terrorismi arengu peamisteks keskusteks ja 1884. aastaks oli ta peaaegu täielikult vabanenud nende autonoomiast, kehtestanud üliõpilasühendustele ja nende monopolidele täielikud keelud ning keelanud madalama klassi ja juutide juurdepääsu haridusele.
Dramatikad muutused algasid zemstvos. Talupoegadelt võeti valimisõigus ära ja nüüd istusid riigiasutustes ainult kaupmeeste ja aadlike esindajad. Lisaks tühistas Aleksander ühiskondliku maaomandi ja käskis talupoegadel eraldada kvootid, milleks loodi nn talupojapangad.
Selle monarhi rahuvalve teenete hulka kuulus riigipiiride tugevdamine, reservvaruga võimsama armee loomine ja lääne mõju minimeerimine Venemaale. Samal ajal suutis ta kogu oma valitsemisperioodi vältel välistada igasuguse verevalamise. Lisaks aitas ta kustutada sõjalisi konflikte teistes riikides, mistõttu Aleksander III kutsuti rahuvalvajaks.
