Nestor Makhno sai kodusõja legendaarseks tegelaseks. Ta oli anarhistide tunnustatud juht ja sai kuulsaks oma sõjaliste võitude poolest. Talupoegade mässuliste juht võitles kõigi vastu: Saksa sissetungijate, Denikini armee ja Punaarmee üksuste vastu, mis olid korraga tema liitlane võitluses valgete kaardivägede vastu.
Vanamehe Makhno eluloost
Nestor Makhno sündis külas eksootilise nimega Gulyaypole 26. oktoobril (7. novembril) 1888. Nüüd on see Ukraina Zaporizhzhya piirkond, seejärel - Ekaterinoslavi provints. Anarhistide tulevase kuulsa juhi isa oli lihtne karjakasvataja, ema tegeles majapidamisega.
Peres oli viis last. Vanemad üritasid lastele korralikku haridust anda. Nestor ise lõpetas kihelkonnakooli, kuid töötas juba seitsmeaastaselt osalise tööajaga: tegi tööd jõukamate külaelanike heaks. Seejärel õnnestus Makhnol töötada rauavalukojas.
Nestor Ivanovitši elulugu muutis järsult 1905. aasta revolutsioon. Ta päädis anarhistide rühmitusega, mis hõlmas röövimisi ja terrorirünnakuid. Ühes kokkupõrkes korrakaitseametnikega tappis Makhno politseiniku. Kurjategija tabati ja prooviti. Makhno mõisteti surma. Ainult vanus päästis ta peatsest surmast: kuriteo toimepanemise ajal oli Nestor alaealine. Hukkamine asendati kümneaastase raske tööga.
Noor anarhist päädis Butyrka vanglaga. Siin ei raisanud ta asjata aega, vaid asus aktiivsele eneseharimisele. Sellele aitas kaasa suhtlemine kogenud mobiilikaaslastega ja rikas vanglaraamatukogu. Kambris polnud Makhno mitte tavaliste kurjategijate, vaid poliitiliste kurjategijatega. Noore mässaja maailmapildi moodustasid anarhistlikud vangid. Makhnol on oma nägemus riigi arenguperspektiividest.
