Lev Kassil on tuntud lastekirjanik, NSVL riikliku preemia ja Stalini preemia laureaat, innukas jalgpalli ja suusatamise fänn, entusiastlik lapsepõlveuurija, kes lõi oma raamatute lehekülgedel sellised uskumatud riigid nagu Swagranium, Jungahore ja Synegoria.
Lapsepõlv ja noorus
Leo sündis Saratovi piirkonnas arsti ja muusikaõpetaja peres 1905. aastal, vana kalendri järgi 27. juunil. Muidugi täiendas intelligentsest perest pärit poisi koduõpe suurepäraselt klassikalise kooli teadmisi. Gümnaasiumisse astunud enne Oktoobrirevolutsiooni lõpetas ta selle, alles nüüd nimetati see "Töökooliks", 1923. aastal.
Pärislinn Leo oli Pokrovskaja Sloboda, millele revolutsioon andis uue nime - Engels. Siin tegi tulevane kuulus kirjanik kooliajal raamatukoguga koostööd, avaldades käsikirjapäevikut väikestele koolilastele.
Pärast kooli lõpetamist lahkus Kassil pealinna, kus õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis kolmel kursusel. Siis sündisid kuulsad “Moskva rekordid” - ei suutnud kirjutatud januga hakkama saada, kritseldas noormees kodus mahukaid kirju, rääkides kõigest, mida ta Moskvas nägi. Majadest, inimestest, traditsioonidest ja parkidest. Ja kodus kandis Oska noorem vend neid visandeid kohalikule ajalehele, saades väikese tasu oma ilusate esseede eest pealinna kohta.
Muide, aastaid hiljem, 1937. aastal represseeriti ja hukati Leo vend Joseph ning ta lesk ja lapsed saadeti Dzhezkazganisse.
Kirjutamiskarjäär
Nagu paljud kolleegid, alustas Lev Abramovitš Kassil lihtsate artiklite kirjutamist erinevates ajakirjades ja ajalehtedes. Siis hakkasid tema pliiatsi alt välja tulema tõsised feuilletonid ja ajakirjanduslikud uurimised, ta tegi koostööd Majakovskiga, kirjeldas tervet Schmidti eepost ja pühendas palju jõupingutusi teadussaavutustele ja suurtele ränduritele.
Kuid kõige enam arvas noor autor lastekirjanduse poole. 30ndatel ilmusid legendaarsed autobiograafilised Conduit ja Shvambraniya, 1938. aastal vabariigi väravavaht jalgpallilegendiks saanud poisi kohta ja 1941 Kassil Nõukogude lasteajakirja Murzilka toimetajaks. Ta rääkis raadios, kirjutas raamatuid poiste ja tüdrukute imelistest (ja teaduslikest!) Seiklustest, veetis puhkust ametiühingute majas, lapsed tundsid teda tänavatel ära ja ta kavatses neile terve oma elu pühendada.
Teine maailmasõda ajas aga andeka poisi kirjanduslikud plaanid segamini. Tal oli märkimisväärne kogemus sõjakorrespondendina ning ta rääkis sageli raadios ja tehastes, rääkides inimestele sõja õudustest ja tõstes moraali. Pärast võitu sai temast Gorki instituudi lastekirjanduse osakonna juhataja ja pioneeriorganisatsiooni üks juhtivaid kirjanikke. Kuni oma surmani korraldas Kassil lastele palju festivale ja seminare ning kirjutas neile imelisi raamatuid, mis olid täis põnevaid seiklusi ja filmide stsenaariume.
