Sõna "selge" pärineb kreeka "partiist". Kristluses nimetati seda vaimulikeks. St koguduse vaimulike ühiskond. Nende välimust, kohustusi ja käitumisnorme reguleerivad oikumeeniliste nõukogude reeglid.
Kes on vaimulikud
Laiemas tähenduses peavad vaimulikud vaimulikke. Kirikus kehtivate reeglite kohaselt on nad pühendunud selles teenimisele. Kitsas mõttes on vaimulik kiriku mis tahes vaimne inimene. See tähendab, et need, kes otseselt kummardavad. Nende hulka kuuluvad diakonid, lugejad, helistajad, ponomarid, lauljad ja preestrid. Erandiks on piiskopid ja kirikuametnikud teatud kirikuasutustes.
Õigeusu kirik eristab kõrgema ja madalama vaimulikke. Esimeste hulgas on vaimulikud üldiselt. Teine on vaimulikud. Preesterlus ordineeritakse altari ette. Ordineerimine või pühitsemine tähendab sakramentide ja rituaalide teostamise volitust. Madalam piiskop annab sellise õiguse madalamatele vaimulikele. Ordineerimine toimub sel juhul templis väljaspool altarit. Seda nimetatakse pühitsuseks.
Kiriku moodustamise varasel perioodil olid apostlid suurima autoriteediga. Siis loodi tänapäevane kirikuhierarhia. Vaimulikeks astumiseks oli vajalik ordineerimine. See tähendab preestrite kogukonnaga liitumise sakramendi etendust. Nüüd võetakse vaimulikeks ainult ristitud mehi. Kuigi on juhtumeid, kui naistest said preestrid. Neil oli aga keelatud templis sees teenida. Samuti on olemas vanusepiirangud. Diakonite vanuse alampiir on 25 aastat, alamdoonide - 20 ja vanemate - 30. Isegi lugejaid võetakse vastu alates kaheksa-aastastest ja lauljateks kolmeaastaseid lapsi.
