Issanda Jeesuse Kristuse taevaminek on üks kaheteistkümnest suuremast kristlikust pühast. See lõpetab õigeusu inimeste mälestuse õnnistatud Kristuse ülestõusmise sündmusest. Ülestõusmine on pidu, mida ei ole kindla kuupäevaga fikseeritud, nii et igal aastal muutub selle sündmuse tähistamise aeg.
Issanda Jeesuse Kristuse Ülestõusu ajalooline sündmus ütleb, et Issand tõusis taevasse pärast maa peal olemist. Ta suri alguses, siis tõusis uuesti ja neljakümnendal päeval tõusis taevaisa juurde.
Kristuse taevamineku tähistamise aeg sõltub lihavõttepühadest. Issanda ülestõusmine on õigeusu inimese liturgilises elus keskne päev. See on uue liturgilise ringi algus, nii et mõned kirikupühad võtavad neid arvesse lihavõttepühadest. Ülestõusmist triumfeerib õigeusu kirik neljakümnendal päeval. Uue Testamendi pühakiri kuulutab inimestele avalikult, et just sel ajal tõusis Issand taevasse. Kolmekümne üheksa päeva jooksul ilmus Kristus oma jüngritele ja apostlitele, kuid siis saabus aeg tagasi pöörduda Isa Jumala juurde.
Õigeusu kalendris on Kristuse ülestõusmispäev neljakümnendal päeval pärast ülestõusmispüha. Number nelik on alati olnud sümboolne nii Uue Testamendi kui ka Vana jaoks. Isegi Moosese ja prohvetite ajal oli numbri 40 sümboolikal eriline tähendus. Ta oli eriline ja salajane. Niisiis kõndis juudi rahvas nelikümmend aastat karistuseks kõrbes, kuid Mooses veetis mäel nelikümmend päeva enne kümne käsu saamist. Uues Testamendis paastus Kristus nelikümmend päeva kõrbes ja juba tänapäeval tähistatakse neljakümnendal päeval lahkunu mälestamist.
Selgub, et selleks, et teada saada Ülestõusmise tähistamise aeg, on vaja loota nelikümmend päeva alates Issanda paasapüha päevast. Väärib märkimist, et meenutus Kristuse taevasse tõusmise sündmusest langeb alati neljapäeval.
